Tjotja Zoja kutsus mu t2na maja nurga taha, endal h2sti saladuslik ilme n2ol, ja kysis vuntsi v2rinal kaks rubla sigarettide ja 6lle jaoks. Andsin viis, v2iksemat ei olnud, ja lubasin Oksanale mitte 6elda. Kolm korda lubasin tegelikult. 6igupoolest olid tal juba siis l6hnad juures, aga mis teha. See ei ole minu asi.

-
Isa helistas eile.
"Kus sa oled?"
"Jaltas."
"Jaaltaas?"
Meenub, et ema ja isa k2isid vist siinkandis kunagi ammu pulmareisil. Ema oli veel noorem kui mina praegu. Piltidelt m2letan palju tuttavat. Need mustad kivid vedelesid meil ka vanasti kodus. Eile m6tlesin, et hirmus tore oleks siin koos emaga olla v6i sellest v2hemalt r22kida, aga isale ma ei oska nagu midagi 6elda peale kuup2eva, millal ma j2lle kodus tagasi olen.

-

Eile 6htul jalutasime Lenini nimelisel kaldapealsel - kuulasime, kuidas yks tyyp laulis ja m2ngis isetehtud v6imenduse ja k6larite raginal kitarri. J6ime 6lut. 2kki hakkasid v2iksed nagamannid meie k6rval V. yle k6vasti naerma ja n2puga n2itama. Et 2ike roosatas taevas, siis olid V. sulgkerged juuksed ilmselt 6hus oleva elektri t6ttu kohati t2ies pikkuses pealaele pysti t6usnud. Vaatepilt oli v2ga veider, nagu multifilmis. Varsti oli V.-st saanud juba kogu kaldapealse atraktsioon, inimesed itsitasid, v6tsid fotoaparaadid v2lja ja kl6psisid, yks tytarlaps tuli siis V.-le zhestikuleerides selgitama, et "U vas volos6 tak!!!" Minu meelest oli see t6esti kummaline. V6imalik, et see pidi t2hendama, et ta on millegi poolest 2ra valitud.

Lenini nimelisel kaldapealsel on muidu 6htuti p2ris tore. K6iksugu moosekandid, leierkastid ja tympsubaarid l2rmavad yksteise v6idu. Yleeile 6htul olid k6ik kohad viiuldajaid t2is, yksi, kaksi ja kvartettidena. K6ik m2ngisid yht ja sama lugu, ei teagi, mida t2pselt, aga v6in pea anda, et see oli mingi vene autor. Nii h2sti m2ngisid, et olin valmis uskuma, et Peterburi filharmoonikud on linna peale lahti lastud.

Siinne helitaust tekitab kohati sellise vana vene filmi meenutava atmosf22ri, mis on nii kurb ja armas. Selline tragikoomiline tunne, et tahaks pead kinni hoida. Ostad kannut2ie kalja, muigad. Istud ihuyksi hiigelsuures stolovaja saalis - rassolnik, s6rniki s smetanoi i kiselj (a eta ni kiselj, eta kampot!) ja vaatad aknast merd ja vahvaid kypressitaolisi teravatipulisi puid, laual naljakas kristallist soolatoos, tundide viisi vaikus - kedagi ei astu sisse.

Eile sanatooriumide juures pargis ka - keset sygavat m2nnipuudesalu 2kitselt Tshaikovski Lillede valss. Tegin kepseldes paar piruetti ja yhe sydantl6hestava balletihyppe. Soovin, et te oleksite siin olnud, siis me oleksime koos naernud.