K2isime Lvivis V. sugulaste juures kylas - Simferopoli rong oli lihtsalt v2lja myydud. Kaks korda oleme platskaartvagunis s6itnud - Kovilist Lvivi ja Lvivist Simferopolisse - ja p2ris tore on olnud. Mulle igatahes 6ine rongis6it meeldib - nii palju vahvaid ja naljakaid asju on n2ha.

Kell 9 6htul on k6ik mehed vagunis s2rgi seljast 2ra v6tnud, ainsad erandid on meie T. ja siis yks mees, kellel unes varbad t6mblevad (p2ris t2pselt ei saa aru, kas t6mblevad v6i liigutab ta neid niisama naljaviluks). Lapsed m2ngivad kaarte, kr2unuvad v6i joovad limpsi, paarikesed amelevad oma lavatsil, v2rvitud huultega korpulentsed prouad m22rivad leivale Druzhba nimelist sulatatud juustu ja karvaste 6llek6htudega onklid lebavad triibulisel madratsil k2ed kukla taga v6i k6listavad lusikat teeklaasis. Suhkrut antakse siin tshai k6rvale ohtralt - v2hemalt kaks-kolm lusikat2it ja veab, kui seda sulle kohe stakantshiku sisse 2ra ei segata.

Oo kummipl2tud, keemilised lokid, kontsakingad, erkpunaseks lakitud kyyned, karvased s22red, abielus6rmused, sihvkad ja sokihais!

-

66bimiskoha leidmisega Jaltas probleeme pole. Nii kui Simferopolist saabuv trollibuss uksed lahti teeb, on vastas kraaklev t2dikeste kamp, kes sulle yksteise v6idu oma toakest p2he yritab m22rida. Paar neist n2evad nii hirmu2ratavad v2lja, et nende juurde kyll ei s6anda minna. Valime l6puks v2lja yhe noore naise, kellel on kvartira okolo more ja nyyd elamegi siis Vassiljeva uulitsa hoovimajas, t6elises agulikorterikeses - kaks tuba, pisike k66k, kopitusel6hn ja armas aguliterrass viinamarjadega, lisaks koerad Baron ja Pastor, suurte siniste multifilmilike silmadega pisike hiirtepyydja kass, (emane, nimi ununenud), k6rvalkorteris elavad Oksana ja tjotja Zoja. T2naval on autovrakid ja palju lehkavaid prygikaste. Kusagil (V. arvates seina taga v6i p6randa all) kr6istab j2lle mingi kohalik Kr6mmi m6shka.

See noorepoolne naine, kes meid kohale juhatas, olla olnud Oksana kirikukolleeg, ta ise pidi parajasti kirikus olema. Sellest siis need kaks silti wc uksel - 'Jisus ljubit tebja' (sinine, k66gi pool) ja 'Iisus jest otvet' (punane, sees). Oksana ise on v2ga tore.

-

Kirjutan. V. kysib vahepeal, kas ta mu kopikaid v6ib vaadata. Ta kysib seda tegelikult reisi algusest peale iga natukese aja tagant, sest tal on numismaatikust s6ber, kellele ta on lubanud yhegrivnalisi mynte ja uuemaid kopikuid viia, sest neid pole palju k2ibel. V. teeb rahakoti lahti - kopikaid ei ole - , mist6ttu olen sunnitud vabandama.

Hommikuti keedab sportlaste meeskond suure potit2ie kaerahelbeputru ja 6petab mind 6igesti k6hulihaseid treenima. 6htuti nad harjutavad siin klikkimist - riputavad ekspressi kapinupu kylge, seovad n66ri ymber k6hu ja siis klikivad - sedasi kord n66r paremalt, kord vasakult, kenasti l2bi ekspressi, et liigutus muutuks v6imalikult automaatseks ja efektiivseks, sest kujutage ise ette, et k6lgute kusagil kalju kyljes, nii oma paarikymne meetri k6rgusel, toetute vasaku jala suurele varbale, hoiate parema k2e nimetiss6rmega olematust kaljunukist kinni ja peate vasaku k2ega k6ie 6iget pidi ekspressi klikkima - kui liiga kaua kohmitsete, v6ite tasakaalu kaotada, kui valesti klikite, siis sajate sealt ylevalt hiljem kogemata alla. Aga ise nad v2idavad, et see ei ole ohtlik, kui k6ik 6igesti teha.

Proovisin ka. Neljasel rajal. Uuh! Te ei kujuta ette! H2daga veel kuidagi yles sain, pika pusimise peale, aga allatulek ei tahtnud kuidagi v2lja tulla. Liiga hirmus oli. Minul igatahes tekkis psyhholoogiline t6rge, kui nad k2skisid mul jalatallad kaljuseinaga kohakuti panna ja keha seinaga yheksakymnekraadise nurga alla kallutada, nagu k6nniks - lihtne eksole! Mina lihtsalt ei julgenud k2si lahti lasta. Alla vaadates hakkas k6he. Vaatepilt oli j2rgmine: blond itsitav peanupp ja r2tikuga poiss, kelle k2es on n66r. Ja see n66r on tegelikult seesama k6iejupp, mille kyljes sa sel hetkel k6lgud, mille kyles ripneb parajasti kogu su niru eksistents, su kulmukarvad, konnasilmad ja surmahirm. Aga n66ri hoidev poiss vaatab vastasseinal kaheksandal rajal turnivaid p2gadikke.

Kole! Kole oli alla vaadata.

V2ga veider oli siis m6elda - seal yleval, ma m6tlen - miks on mulle alati tundunud, et ma surma ei karda. Sest kui ei karda, mis on siis see, mis paneb k2tega kramplikult k6iest kinni haarama, kui varvas kaljunukilt lahti libiseb? Mingi napakas instinktiivne liigutus ilmselt. Miks k2si nii raske lahti on lasta?

Meenub, et kunagi kymme aastat tagasi ytles V., et ta kardab surma. Suured helesinised silmad p2rani ja ripsmete pilkudes. Ma ei saanud aru. Vaat sedasi.

Poole ronimise pealt, parajasti siis, kui ei suuda varvastele 6iget toetuspunkti leida, tekib j2rgmine geniaalne kysimus - nagu ikka, igal pool, piimapoes, mikrofoni ees, t66le hilinedes - milleks ma seda k6ike teen, kui see nii vaevaline ja piinarikas on, kui ma kardan? Aga nii kui varba kusagile toetada suudad, avastad 2kki, et edasi l2heb k6ik kole ludinal ja tobe kysimus kaob iseenesest.

A. pildistab mind, mina naeratan, hammastega. Lehvitan - sedasi h2sti sangarlikult, kael 6ieli. P2rast selgub, et filmi polnudki fotoaparaadi sees, aga mis sellest.

Nagu ma ytlesin, oli allatulek k6ige keerulisem.

"Lase nyyd k2ed lahti!" 6petatakse k6iepambu juurest.

"Mismoodi 'lahti'? Ma kardan!"

Kymme minutit veenmist ja selgitamist ja paar minutit pausi.

"Kuule, tule kohe alla!"

"Ma ju kardan."

"2ra karda, suga ei juhtu ju mitte midagi." (Rahustades.)

"Ma ei julge tulla." (Ebalevalt.)

"Sa ei saa kuidagi teistmoodi alla, lase k2ed lahti." (Korduvalt, j2rjest resoluutsemalt.)

M66dub veel kena kymme minutit. Vahepeal helistab rahutu juhatus, V. v6tab vastu, vestleb nendega - Ta ei saa praegu r22kida, ta ronib kalju peal, jajah, ytlen edasi - mina v6idan aega, higistan, hingan sisse ja v2lja, raputan valusaid s6rmi ja varbaid.

Tundub, et minu puhul m6jub k6ige paremini lause: "Kuule, kell on juba kuus, varsti l2heb pimedaks, meie tahame ka nyyd ronida." Lasen k2ed kalju kyljest lahti, panen oma valutavad kr6nksus varbad nii nagu k2sti (ronimissussid on, muuseas, alati paar numbrit v2iksemad), aga k6iest haaran absoluutselt iga kord, kui T. n66ri natuke l6dvemaks laseb ja selline vabalangemise tunne tekib, kuigi kinnihoidmine on t2iesti kasutu.

P2rast oli napakas tunne - nagu auto6nnetuse oleks yle elanud. Varbad pakitsesid p66raselt, kui nad A. rohelistest ronimissussidest v2lja v6tsin. Yks valu ja vaev on see ronimine.

M6tlesin tykk aega, misasi see mul siis oli seal - surmahirm v6i usalduse puudumine v6i... Ilmselt ikka surmahirm, mis muud. Aga kui sa julgestajat ei usalda, siis ei saa ronida. Selleks et usaldada, on vaja muidugi teada, et n66r k2ib karabini kylge ja karabin ripub julgestaja v66 kyljes ning et l6ppude l6puks "Sinuga ei saa mitte midagi hullu juhtuda". Lihtne, eks ju? Miks mulle seda lauset lapsep6lves sagedamini ei korrutatud?