Mõtted, mis ei mahu enam ära

Pilt ühest unenäost (see oligi see koht, kuhu ma kolisin)

2007-08-29T23:40:00.000+03:00

2007-08-10T22:51:00.000+03:00

2007-07-29T00:44:00.000+03:00

Ma ei jõua oma bloogi enam pidada. See kasvab mul üle pea. Kõrgelt ja kaarega.
Kuigi siin käib viimasel ajal järjest vähem inimesi, nii et juba peaaegu võiks jälle midagi isiklikku kirjutada.

2007-07-04T21:23:00.000+03:00

Ljubljana-L. blogib siin, et ilm on kehvav6itu, mis6ttu oleme sunnitud kostymeeruma ja see on p66raselt naljakas. Tunne on niisugune nagu oleksime kaks edevat dromadeeri, kes on maskeerunud teletupsudeks - mina yleni erkkollases ja T. sinises - aga ei ole oma hiigelkyyruga arvestanud ja seet6ttu kostyymid kohe kuidagi ei sobi. Minu vihmakeebike ulatub eestpoolt vaadates varvasteni ja tagant, khm... on ta vaevu sama pikk kui mu lyhikesed pyksid.

Trieste

2007-07-04T13:43:00.000+03:00

T2na magasime rannas kalameeste juures kivide vahel. 66sel oli ysna suur m66n, nii et vesi 6nneks taganes, aga uni oli suhteliselt rahutu, sest 6hus lendasid ringi mingid satikad, t2navalamp paistis otse n2kku ja peale m66na ilmusid ei tea kust lagedale pardid, keda kivide vahelt v2lja ilmunud v2rske pidus66k kangesti pr22ksuma ajas. Ajuti nad k6ndisid meist nii l2hedalt m66da, et kartsin, et nad paterdavad mu prillid sodiks. V6ibolla ma n2gin seda unes, aga mulle tundus, et 66sel maandus mingi lind mu puusakondile ja kykitas seal veidike aega.
Hambaid ja n2gu hiilisime pesema sama hosteli vetsu, kus T. eelmisel aastal magas. P2rast k2isime ujumas, mis oli v2ga v2rskendav ja tore. Triestes on rannas sellised k6nnitee moodi platvormid ja merre viib metallist trepp. T2na hommikul olid lained nii suured ja paar korda l6in ennast vastu seda metallist kaaderv2rki nii valusasti 2ra, et treppi m66da sygavamasse vette laskuda tundus liiga ohtlik.
Veneetsias oli p2ris tore biennaal. Mulle ju kaasaegne kunst enam-v2hem meeldib ka. Sophie Calle'i t66 oli k6ige lahedam. Ta oli yht ja sama kirja lasknud interpreteerida v2ga erineva tausta v6i ametiga naisterahvastel. Kirja oli vist saanud seesama Sophie ise ja selles teatas ta mees, et j2tab ta maha. Ja biennaalil oli siis umbes kolmkymmend erinevat asja, mis sellest kirjast tehtud oli - ajakirjanik oli kirjutanud sellest uudise, psyhhoanalyytik lahkas seda edaspidi ja tagaspidi, kirjanik oli valmis vehkinud v2ikese novelli, ladina keele ekspert oli t6lkinud selle ladina keelde, maletaja esitas oma shahh-matt versiooni ruudulisel malelaual, helilooja oli kirjutanud yhe loo, comedienne esitas seda sketshina, tantsija tantsis, kriminalist uuris kirja v6imaliku kuriteokoosseisu kokkupanemiseks, tekstianalyytikud ja stilistid yritasid sehkendisest leida igasugu assonatse ja ellipseid, raamatupidaja t66 tulemusel v6isime n2ha tabelit, kus seisis: total passif ja total actif ja nii edasi. Ja k6igist neist naistest olid suures formaadis fotod ja siis nende analyysi tulemus paberil v6i fotol ning lisaks v6is yhes ruumis n2ha videoreportaazhe interpreteerimisprotsessidest, mis oli mu meelest ysna humoorikas. Ja k6ik need erinevad t6lkev6imalused! Yks ja seesama tekst pimedate kirjas, morses, triipkoodina, stsenograafiliste m2rkidena... Tegelikult oleks pidanud seda ise n2gema.
Aga Veneetsia kui linn on ysna tyytu. Seal on k6ik nii kohutavalt kallis, et sellep2rast me vaatasimegi 2ra ainult Giardini ja Arsenale yhes M2etammega j2igi nii nagu ta on, peaaegu puutumata, kui mitte arvestada pooltunnikest enne sulgemisaega, mis meil esmasp2eva 6htupoolikul 6nnestus sinna kaeda.
6htul oli tore v2rske tugev paduvihm. Horisont oli yleni tumehall ja midagi ei n2inud. Mulle meeldis see yliv2ga ja T.-le absoluutselt mitte. Imelik on jah, et kui keegi kurvastab v6i kellelgi on paha, siis l2heb endal ka tuju 2ra ja hakkad m6tlema, kas peaks ka olukorda kuidagi traagiliselt v6tma ja s2rki iga hinna eest kuivana hoidma. Kuigi minu meelest, kui kui sa midagi ei yrita hoida, siis ei ole ka midagi kaotada ja kahetseda ja nii edasi.
Kui vihm yle j2i, siis avasime paar veinipudelit ja istusime loksuva kanali kaldal v2ikesel paadikail, jalad vees. See oli mu meelest p2ris tore. T. oleks peaaegu oma pl2tu 2ra kaotanud - see l2ks kogemata kanalisse allavoolu triivima. Yllatav oli ainult, et T, kes enne kangesti vihmavett kartis, kooris ennast m6ne sekundiga t2iesti iseenesestm6istetavalt poolpaljaks ja hyppas jalavarjule kanalisse sulpsti j2rele. Mina ohhetasin, k6kutasin ja aplodeerisin kaldal. Tore, kui inimesed suudavad sind ikka aeg-ajalt millegagi yllatada.
Veneetsias magasime pargis jalgpalliv2ljaku k6rval. Oli t2itsa rahulik ja vaikne.
Nii. L6petan seekord. Edasi Sloveeniasse!

Berlin revisited

2007-07-02T02:01:00.000+03:00

Ja tralaaa! Armas bloogikiibitseja, arvake ära, kes kirjutab jälle!

Viimastel päevadel on mul 6nnestunud viibida linnas, kus on mustmiljon döner-kebabi putkat ja spetsialisti andmetel poolteist kuni kaks (sügavalt ohates ning khm... mööndustega, mööndustega!) ilusat naist.

Olen vaadanud prantsuse impressionistide ja saksa ekspressionistide töid (T.-l on rahvusvaheline muuseumitöötajate v6lukaart, millega saab suurema vaevata piletisabast VIPide ukse kaudu paar inimest sisse sahkerdada) ning m6ningal määral ka tolmunud mustade klahvidega tshembalosid, klavikorde, r6ngakujulisi pasunaid ja mehhaanilisi klavereid.

Tegelikult ma olen tsipake pettunud, et ma I.-d ei näinudki, et ta üldse ei vastanud. Seitsme aasta tagused mälestused on ikkagi superlahedad ja eredad. Metroos6idud, nali ja trall, unetud ööd ja eriti I. ja H. (Kahekümneaastaselt oli tookord t6eline shokk aduda, et m6ned poisid v6ivad olla nii vahvad.) Selles vanuses v6ibolla ongi asjad teistmoodi ka. Ja need ei kordu. Ja v6ibolla neid kohti ei peakski uuesti külastama. Ei noh, kindlasti ei peaks.

2007-06-06T20:43:00.000+03:00

Mu võti ei keera. See ei sobi mu kodu uksele.

2007-04-26T13:04:00.000+03:00

Samba Kandji

2007-04-26T12:27:00.000+03:00

Achram. Lapsed, kes pakkusid meile teed.

2007-04-26T11:43:00.000+03:00

Hassi Chagar

2007-04-26T11:04:00.000+03:00

Boubou ja Diabourangué [bubu ja džjaburange], keda me kohtasime Diogountourou lähedal. Diabourangué oli tookord veidike pahandust teinud ja jooksus käinud ja Boubou oli siis pidanud kella kuuest ärkama, et talle Ghabou kanti järgi minna ja ta käekõrval tagasi talutama. Meie kahtlustasime, et äkki Diabouranguél olid mingid väga pakilised isiklikud asjad Ghabou eeslipreilidega ajada või on sealkandis muidu maitsvamad okaspõõsad, et ta sinna väikese visiidi pidi tegema, aga päris täpselt ei saanudki teada, igatahes peksa ta sai.

2007-04-19T11:52:00.000+03:00

Diogountouro

2007-04-19T11:47:00.000+03:00

Diogountouro

2007-04-19T00:31:00.000+03:00

Diogountouro. Pesupäev.

2007-04-08T02:29:00.000+03:00

Oleme kolmandat p2eva Marrakechis. Kyll see linn tundub alles v2sitav! Tunnis olen sunnitud vastama umbes mitmekymnele hispaania- ja prantsuskeelesele kysimusele oma p2ritolu, vanuse ja perekonnaseisu kohta. Sageli lihtsalt vaikin, sest vastamine tekitab kohe veel pikemat seletamist, mis tekitab j2lle kusagile butiiki meelitamist, mis omakorda tekitab ostukohustust. Ja k6ik see kokku ajab p2eva l6puks pea nii p66ritama, et... Kole v2sitav on nendega jageleda, enamasti ma t6esti ei viitsigi. Kogu vestlus piirdub nagunii yhtede ja samade pealiskaudsete fraasidega.
Hommikupoolikul l2ksin yhe j2rjekordse pealetykkiva myyjaga lausa k2sipidi kokku. Ta nimelt hakkas mind 6last tirides oma poodi lohistama. Mina punnisin vastu ja ytlesin "Ne me touchez pas s'il vous plait!", mille peale tema vihastas ja t6ukas mind, mille peale mina t6ukasin teda veel hullemini vastu. Piinlik oli kyll, aga kokkuv6ttes tundus mulle selline nahhaalsus juba liig mis liig.
T2na tutvusime veel mingite Sahara poistega, kes kutsusid meid teed jooma, ainult et teelaua taga selgus, et nad ei oska koralikult ei inglise ega prantsuse keelt ja sellep2rast oli kole igav. Paari lauset nad siiski oskasid ja nii nad siis korrutasid pool ajast meile m6lemale "Juu arh bjutifull!" Ma j2in l6puks juba peaaegu et uskuma. Tore onju? Bjutifull siis bjutifull! Ainuke kahtlus muidugi on, et nad m6tlesid T.-d, kes on blond. Jama lugu!
Sageli s6imavad mehed siin naisterahvaid gaselliks. Mina olin algul v2ga solvunud. P6him6tteliselt on gasell ju umbes sama s6raline loom nagu lehm. Igatahes mina jalutasin sellise 'pirni' peale minema, T. kyll kahtlustab, et see on m6ni kohalik iganenud kompliment, aga ega ei v6i j2lle teada ka, parem on vast siiski jalga lasta.
Hennamaalingu lasin uuesti teha. K2tele ja jalgadele. Must pidi k6ige kauem pysima - kuu aega. Kahtlustan, et see on ainult sel juhul, kui k2si mitte pesta.
Musta n2okattega maalijanna pakkus v2lja, et v6iksin yhega tema poegadest abielluda. Seletasin h2sti delikaatselt ymbernurga, et ma h2sti ei tahaks nagu, aga maalijanna muudkui tegi mulle komplimente ja sobitas aga kosja edasi. Siin paistab see abielu olevat ikka k6ige alus, naisterahva elus v2hemasti. No missa hing ikka muud oskad tahta!
Hotell on meie ainus pelgupaik vaibakaubitsejate, hennat2dide, maotaltsutajate, herboristide, kotimyyjate, giidide, kypsisepoiste, turistide ja kogu muu v2sitava bazaari eest. Tegelikult on see v2ike armas sisehooviga kylalistemaja tillukeses k6rvalt2navas, mida peab Sidi Mohamed, kes keedab meile teed ja on seejuures v2ga s6bralik ja mitte pealetykkiv, kuigi ta v6ibolla on ka ylimalt abiellumisealine, eksole. 66maja juures meeldib mulle k6ige rohkem mittesteriilne 6hkkond. Enamasti on hotellid ju nii igavalt valge-rohelised, seinal mingid koledad reprod v6i muu jamps. Aga meil on siin lubjatud seinte ja Sidi Mohamedi enda maalidega sisehoov, mille keskel kasvab gigantne banaanipuu, mille kastmiseks voolab kusagilt roosivesi. Puust maalitud ustega tubades on suured peeglid, vasekarva veekraanid ja sinisekirjud kahhelp6randad, mille peal on k2sitsi kootud vaibad. Ainus miinus on see, et k2ter2tikud tuleb keskaegsete paksude r6skete seinte vahelt yles katuseterrassile kuivama viia ja voodit tuleb jagada T.-ga. Mitte et T.-l midagi viga oleks - ta ei r2hkle ega norskle sugugi, ei kisu ka tekki enda peale - hommikul 2rkame m6lemad kenasti oma poolel, pea padjal, eksole -, aga nii palju romantilisem oleks sellises kohas kellegi teisega tuba jagada.
Kulinaarne aspekt v22rib ainult kiitust. Maroko k66k on suurep2rane - tajine'id, pastillad, marineeritud oliivid, juurviljad, kuskuss, martsipan, magusad koogikesed, p2hklid, datlid, kuivatatud viigimarjad, maasikad, kitsepiimajuust, jogurt ja iga nurga peal v2rskelt pressitud apelsinimahl...
Homme s6idame Casablancasse. Loodetavasti on senini kestnud taksojuhtide streik ka m66das ja rongid pole enam eluohtlikult puupysti t2is.

2007-04-03T22:45:00.000+03:00

T.-l on t2na synnip2ev. K2isime Hammamis. Oli p2ris tore, kuigi algul tegi k6hedaks, et me ei teadnud, mis juhtuma hakkab v6i kuidas tuleb k2ituda. Kas peab ennast p2ris paljaks v6tma v6i j2etakse m6ned riideesemed siiski selga. Selgus et ei j2eta midagi selga.

Aga tegelikult pidime k6igepealt yhe dirhami eest pooltahket v6i n2tsket pruuni seepi ostma ja siis juhatati meid suurde niiskesse kahhelkivimosaiikidega ruumi, kus v6ttis meid oma tiiva alla keegi poolest kehast paljas saunat2di, pani meid p6randale plastmassitykile istuma ja hakkas meie ette raskeid kuuma- ja kylmavee2mbreid tirima. J2rmine ehmatus oli see, et ta v6ttis asja kohe entusiastlikult ette ja kummutas ette hoiatamata k6igepealt T.-le ja seej2rel mulle yhe 2mbrit2ie vett p2he - plarts! ning asus meid siis seebiga nyhkima. See oli ikka v2ga naljakas. Mind pole juba ma ei tea misasjast keegi teine pesnud. Ema vanasti v2ga ammu pesi. Ma m2letan v2ga h2sti, kui ta ykskord ytles, et sa oled juba suur tydruk ja oskad ennast ise pesta ja ma olin algul solvunud, aga hiljem harjusin 2ra.

Aga seal hammamis pesid k6ik k6iki. Emad pesid tytreid ja tytreid pesid emasid ja s6brannad s6brannasid. Pesime siis ka s6bramehe poolest T.-ga teineteisel selga, aga saunat2di tikkus kogu aeg vahele, sest me olime ilmselgelt selle teenuse eest maksnud ja vahepeal oli see ikka ysna pervo ja itsitama ajas ka kangesti. Kui me esimese ringi seebiga peale olime teinud, kadus saunat2di 2ra ja siis me sulistasime, loputasime ja seebitasime veelkord seal niisama ja vaatasime suuri rinnakaid vahuseid maroko naisi, kes vaatasid meid.

J2rgmine nali oli see n6ndanimetatud massaazh. Saunat2di kihutas meid otse paljale p6randale k6huli, niimoodi p6sk vastu kahhelkive ja oh sa raisk! see, mis j2rgnes, oli kyll v2ga karm. Mina ei tea, jah, aga mind pole kunagi keegi niimoodi nyhkinud. Kole valus oli, kartsin, et nahk tuleb kohe k6ige t2iega maha ja nagu saunat2di 6nnelikult nuustikule osutades n2itas - tuli ka, omajagu. L6petuseks pesi ta meil juuksed ka puhtaks ja kallas uuesti veega yle ning juhatas v2lja. Seal siis panime ennast riidesse ja lobisesime koristaja ja kassiiriga, kes pakkusid meile kohvi. Vaat selline protseduur. T2ielik elamus oli.

2007-04-03T02:19:00.000+03:00

Armas bloogikiibitseja, teie meeleheaks kirjutan siis natuke lorajuttu j2lle.

Niisiis, sattusin yleeile Rabat's hennamaalijanna ohvriks. See lihtsalt haaras mu vasema k2mbla andaluusia aedade juures oma haardesse ja kukkus hennapastat t2is systlaga 6itsvaid lillekesi sirgeldada. Vahtisin sellist nahhaalsust jahmunult ja ei saanud yhtki s6na suust. Selle aja peale, kui ma end koguda j6udsin ja kokutades teenuse hinda kysisin, oli maaling valmis, maksis 25 dirhamit ja kui ma paremat k2tt ka 2ra kaunistada oleksin tahtnud, pidanuksin teist sama palju juurde makma. Ohkasin ja maksin siis, loll euroopa turist... Et maaling oli veel m2rg, oli rahakoti v2lja6ngitsemisega nii palju tegemist, et T. pidi mulle appi tulema ja s6imas mynte lugedes agressiivse "kunstniku" l2bi. Aga jah, t6esti, maksin 50 dirhamit kellegi krokii eest, mis pidi n2dalaga maha kuluma.

S66ma sattusime 6nneks p6randaalusesse v66rastemajja medinas. Restoran oli nagu tolmune muuseumisaal, vaipade, kuningapere fotode ja safranimaitselise k66giviljatajiniga, mida s6ime vaikses p2rastl6unases yksinduses.

P2rast tuli yks poiss, kotimyyja, surus meil k2tt ja pakkus suitsu. Niipea kui ma viisakusest yhe mahvi t6mbasin, oli platsis yks v66ras hambutu kutt, kes kukkus kohe 2hmis peaga ja kartlikult ringi vahtides teksapykste alla pandud dressipykste ja soki vahelt meile head ja paremat puru v2lja soputama. Kui me keeldusime, siis ta oleks selle mulle peaaegu suhu toppinud, et meid kraami headuses veenda. Ettekandjast oli natuke kahju - ta vaeseke ehmatas vist koledasti.

Vaat sellised lood Rabat'st. Homme ootab juba Meknes!

2007-03-15T00:56:00.000+03:00

Kirjutan teile Mauritaaniast, kallis bloogikiibitseja.
Mis maas magamisse puutub, siis asi on sellest 6nneks ysna kaugel. Magan Selibabys GTZi majas, laias voodis, impregneeritud s22sev6rgu all, konditsioneeriga toas, ega kurda mitte kui millegi yle.
Syya saab siin Guidimakhas oodatust paremini, sest kuigi siin on v2ga v2he juurvilja myygil, saab sellest loovalt komponeerides midagi siiski teha ja seda me siin kordam6da teemegi. T2na olin ise toimkonnas - Eestist p2rit tuunikalakonservid ja k6rvitsaseemned l2ksid k2iku. Paistis, et tuli enam-v2hem v2lja kyll, mis siis, et surnud punktis oleksin peaaegu et konserviavajaga enesetapu sooritanud, aga 6nneks aitas valvur mu h2dast v2lja.
Turult leidsin isegi kartuleid ja kartuli moodi suuremaid ja magusama maitsega juurikaid, kahtlustan, et see on bataat.
Vaatasin bubude j2rgi ka ringi. Meestel on siin palju lahedamad riided kui naistel. Sellised hiiglaslikud yrbid ja turbanid. Naised on lihtsalt mingi pooll2bipaistva lina sisse m2hkunud. V2lja arvatud soninkcke naised, kellel on ilusad ehted ja kirjud aafrika yrbid.
Eelmisel n2dalal l2ks meil p2ev enne valimisi logistikat paika pannes ja Gourayes ja Ghabous k6rberallil yhe p2eva jooksul kokku kolm autokummi katki. See oli ikka v2ga 6udne, vedas, et Yamaril (autojuht) kaks vahetuskummi kaasas oli. Kolmanda parandasid Diogountouro kylamehed kyll 2ra, sest olime tee peal yhe Boubou nimelise tyybiga s6braks saanud ja see orgunnis meile siis k6ikjalt kummi. H2sti armas oli, et Diogountouro nn. Michelini teenistus ytles
algul syydimatult, et nemad parandavad ainult vankrikumme, mist6ttu kutsusime Franziska j2rgi ja mina kasutasin vaba kaht tundi selleks, et riietega Senegali j6kke sulpsatada, aga et F.-i autojuht on kohalik, j6udsid nad poole kiiremini kohale nii et ma veel tilkusin ja naeratasin kohmetult ja pidin p2rast konditsioneeri t6ttu 22repealt anrymeeruma. Selline piinlik intsident. Aga kilkavad seebised lapsed Senegali j6es Mali, Senegali ja Mauritaania piiril olid piinlikkust v22rt kyll.
Pyhap2eval olin p2ris imestunud, et k6ik kummid ilusti terveks j2id ja et hommikul j6udsime ettevaatlikkuse t6ttu varem teele asununa isegi poole seitsmeks Coumbandaosse kohale. Kottpime oli ja midagi ei n2inud, aga Yamar leidis seekord teeotsa yles. Aega j2tkus ka p2evaseks s66miseks (Aissata pidi palvetama ja teme 'frere' puukis meil samal ajal k6hud t2is) ja viimasel hetkel kyll, aga j6udsime t6esti enne sulgemist veel ankeedid 2ra konsolideerida ja s2uhti F.-ile pihku pista. 66sel keetis Yamar meile muudkui teed ja t6i selle valimisjaoskonna aknalauale nagu see oleks olnud baarilett. Teekeetmine ongi siin autojuhtide ylesanne tegelikult. Mina ei teadnud.
T2nane k6rberalli oli Hassi Chagari, kus on kolm mosheed ja h2sti ilusad savikihiga kaetud majad, mida ma olen juba kusagilt fotodelt n2inud, aga mis p2riselus p2risp2ikesevalguses olid veel ilusamad. P2rast eksisime 2ra, kysisime teed ja v6tsime keelust hoolimata yhe kohaliku poisi oma autosse 6iget teeotsa k2tte juhatama. See s6itis meiega siis Kininkoumoust Diallasse, ja et p2rast pidime ta uuesti Kininkoumousse 2ra viskama, eksisime uuesti samas kohas 2ra. T2ielik trag66dia muidugi. Yamar orienteerub veel hullemini kui mina. Ma olen GPSi kasutamisel ka alles t2iesti algaja. No ja siin on ka muidugi kuivanud j6es2ngid, millest tuleb suure kaarega m66da s6ita... Igatahes teise raundi ajal hoiaksin parema meelega Hassi Chagarist heaga eemale. Maastik on siin v2ga ilus, aga autoga s6itmiseks siiski keeruline. Teed kui niisugust kylast kylla ei olegi, on baobabide ja okasp6astega palistatud tyhermaa. Iga eesel, kaamel v6i autojuht loob oma sinkavonkalise raja.
Kaamelid on v2ga naljakad ja armsad loomad. Nad kargavad sageli p66sa tahant ehmatades ja krabinaga pysti ja pistavad suurte sammudega justkui aegluubis punuma. Algul paistavad kellegi kyyr ja pikkade ripsmetega uudishimulikud silmad, siis algab kr6bistamine ja seej2rel t6useb yles hiiglaslik tolmupilv ja n2ha pole enam suurt midagi.
Eeslid ei tavatse sel puhul liigahtadagi. Suurel maanteel seisab iga poole tunni tagast m6ni neist vastassuunav66ndis ega liigu sammukeskti k6rvale. M6nikord on nad kolmekesti mestis. Vaatavad suga teistpool esiklaasi, k6rvad lontis, t6tt. Siis pead auto nende nina ees kinni pidama ja nende ymber v2ikese auringi tegema, misj2rel nad astuvad kenasti pisut k6rvale. Aissata ytles selle peale, et eesel on oma pileti eest maksnud. Peulidel on nimelt selline legend, kuidas eesel, kits ja koer kunagi ammu bussiga Nouakchotti s6itsid. Pilet maksis 80 ouguyat. Kits j2i 20 ougouyat v6lgu ja sellep2rast jookseb ta nyyd autode eest teel k2bedalt minema. Koer maksis 20 ougouyat rohkem ja n6uab nii sidukite j2rel lipates oma raha tagasi. Eesel oli ainuke, kellel oli t2pne raha ja sellep2rast ei liigu ta kusagile. Vaat selline lugu.
Nii paljudest asjadest oleks vaja kirjutada, enne kui nad k6ik iseenesestm6istetavaks muutuvad, aga s6rmed ei liigu, pea on kuumusest v2sinud ja arvutiklahvide vahel on liiga palju liiva ja tolmu. Tervitan!

2007-03-01T15:39:00.000+03:00

Täna sain teada, et need, kes Sahara kanti võpsikusse lähevad, saavad telgi, magamiskoti, priimuse, isegi välivoodi! ja väikse külmiku kaasa. Ei tea, kas neid võib tõesti vaja minna? Aga välivoodeid oli ainult kaks, niisiis pole aimugi, kuidas magavad tõlk ja autojuht.

Ma ei kujuta ette, kas öösel võib siis tõesti nii jahe olla, et maas on külm magada?

Ja siis leidsin nimekirjast veel midagi, mille nimi on chèche. Väga armas! Ainult et ma nüüd ei tea, kas sinine kiiver käib selle asjanduse otsa või mis sellega saab siis...

Igapäevane jutt

2007-02-27T01:31:00.000+03:00

Täna käisin ennast jälle vaktsineerimas. Meningiidi vastu. B-hepatiidi unustasin ähmiga ära, sest arstil oli kiire. Pärast otsustasin, et ei teegi, sest see nakkab vist ainult vere vms. kaudu, umbes nagu HIV. Loodetavasti nad ei pane piiril tähele. Mul endal pole nagunii islamimeeste vallutamise plaani. Malaariatablette seekord ka ei kavatse võtta. Eelmisel missioonil oli meil viis malaariahaiget kolleegi ja nad kõik sõid usinalt Malarone'i ja Lariami. Mul on esimesest korrast ikka täitsa isu täis. Ja nagunii on nakatumine üks suur loterii.

Hommikul selgus, et napilt jäime lahkesti lubatud eestiaegsest kapist, voodist ja kummutist (mida algul tasuta pakuti!) ilma, mis võttis ikka tuju tegelikult üsna ära, kuigi noh, mis selle mammona pärast ikka nii väga kurvastada, lõppude lõpuks võib ju ka põrandal magada ja riided virna laduda. Aafrikas magavad inimesed näiteks paljal savipõrandal, otse tuleaseme kõrval. Ja riideid on neil seal ka täpselt nii palju kui parajasti vaja läheb. Vaat nii!

Ja säärane luksus nagu pesumasingi on meil seal R.-iga kohe käepärast, nii et ei ole siin vinguda midagi... Varsti tuleb kevad ja lähevad ilmad soojaks ja ega me siis ei hakka ju toas oma mööblihunniku otsas istuma. Kõik on kole suhteline - asjadele võib väga erinevat moodi läheneda. Tühi ruum on igal juhul parem kui täis ruum. Meil siin Euroopas on kodudesse kuhjatud kõikvõimalikku täiesti mõttetut träni tegelikult. Me võiks täiesti vabalt ilma kõige selleta elada. Teeks kodus lõkkel süüa ja käiks pesu ja hambaid Emajõe mustas jääaugus pesemas näiteks. Hehee!

Ah?

Noh?

Kes tuleb?

2007-02-27T01:12:00.000+03:00

Hästi naljakas, et üksöö nägin unes kolleegi, keda ma ainult õige põgusalt tunnen. See on üks tüüp, J., kes missioonidevälisel ajal töötab Prahas tangoõpetajana, selline skandinaavlase välimusega slaavlane. Ükskord Kinshasas basseini ääres tuli keegi saatkonnast teda suisa rootsi keeles kõnetama. Ma ise oleksin seda ka samahästi teha võinud, kui ma vaid rootsi keelt oskaksin. Nojah. See oli päriselus.

Unes nägin hoopis, et me reisisime koos, sõitsime muudkui lennujaama ja sahkerdasime sääsetõrjekreemi läbi turvakontrolli, aga nii, et hästi lõbus oli. Ja muuseas, tema ka unes malaariatablette ei võtnud!

Põhjus, miks ma sellest siia kirjutan, on see, et ma üritan paaniliselt välja mõelda, miks ma teda unes nägin. Ma nimelt ei saa aru. Mul on komandeeringus palju sõpru ja tuttavaid tekkinud, aga tema ei olnud nagu mitte millegi poolest eriline ega midagi. Täiesti tavaline tuttav, üsna võõras pealegi. Ja nüüd võtab kätte ja ilmub sedasi lambist nagu Jeesuke! Kas pole jabur?

2007-02-27T00:16:00.000+03:00

Alati, kui palju juhtunud on, kui paha on, kui ma muretsen või olen õnnelik, mõtlen ema peale. Ema teeb mulle niimoodi mõttes vahel pai. Hehee! Pelk kujutluspilt on see küll, aga tõesti kuidagi aitab mind. Mõnikord läheb põsk täitsa soojaks ja justkui kergem hakkab. Õnn on ka tegelikult ajuti üsna talumatu.

PS! Vabandan sentimentaalsuse pärast.

Pime on!

2007-02-21T23:18:00.000+03:00

Täna oli tükk aega elekter ära.

Istusin algul pool tundi kottpimedas, siis panin K. küünla põlema, tegin ettevaatlikult ukse lahti, hiilisin pisut trepikojas korgiotsingul ringi, vaatasin imelikke pisikesi mõistatuslikke numbreid raudkapis, mille uks ei käinud millegipärast lahti, ajasin stendilt korteriühistu vahetuspirnimehe numbri taga näpuga järge, tutvusin rahutult telefoneeriva naabrimehega, kes oli parajasti telekat vaadanud, kui äkki... (Ei tea, kas see on seesama, kes kõvasti Biitleid kuulab?) ja tulin sama targalt tuppa tagasi.

Õudne igatsus oli. Muidu, ma mõtlen.

Siis ikkagi helistasin. Oh, ma ei teagi... Küll ma olen nõrk. Ma...

Mul on nagunii ju juba keskendumisraskused, nii et mis see enam loeb.

Ja siis mõne aja pärast läks valgeks tagasi.

Imelik, et Euroopas on pimedus nii ebaloomulik. Kõik jääb seisma. Milline veider elektrifitseeritud elu. Kahtlustan, et me ei ole sellest eriti õnnelikumad, on lihtsalt teistmoodi.

2007-02-20T15:56:00.000+03:00

Nädalavahetusel koorilaagris magasin peaasjalikult terve õhtu maha. Teised laulsid ja tantsisid, aga mina olin nii kole väsinud, et midagi ei jõudnud teha. Unes nägin kõikvõimalikke hääleharjutusi. Ikka nii, et laske keel alla, ja siis teeme kõik "Ohhohhohhohhooo". Nagu batuudil hüppaks. Diafragmaga annad aga kõhust tõuke ja...

Üldiselt avastasin, et mina olen oma kõhulihaseid lauldes ainult ühtpidi kasutanud - kuidagi väljastpoolt sisspoole tõuganud - aga nüüd selgub, et pikkadel nootidel seestpoolt väljapoole on ka võimalik. Keha on ikka lõpmata veider instrument.

Järgmisel päeval oli hääl hirmus väsinud ja kõrvad hakkasid võõras kirjus sopranirühmas undama ja kaasa resoneerima, nii et kuidagi päris valus ja võimatu oli laulda. Minu meelest kostis kõrgetel nootidel kohati ligi pooletooniseid erinevusi vasakult ja paremalt. Ma ei tea, millest selline asi tuleb. Kas tõesti sellest, et mõned laulavad vibraatoga?

Kui ma kella ühe paiku ühel hetkel juba näpud kõrva toppisin ja entusiastlikult edasi kriiskasin, ütles hääleseadja, et no olgu, talle tundub, et edasi enam ei saa, et tänaseks peab ära lõpetama. Selline see oratooriumikoori argipäev ilmselt on...

2007-02-18T17:33:00.000+03:00

Laulmine tekitab lõualotti.

Väga õudne tõdemine, aga nii see kahjuks on jah. Võiks arvata ju, et juhtub vastupidine, kui muudkui treenid oma kaela- ja lõualihaseid, aga ei ole ühti. Diafragmaharjutuste tegemine ei näi ka väljapoole eriti mõjuvat.

Mulle jõudis täna kohale, kui masendav füüsiline tegevus see tegelikult on - töötavad kõik puha kasutud lihased ju. Pärast on tunne nagu oleks hullult sporti teinud, aga kõht ja kael lähevad sellest aina jämedamaks.

Ostan kokku Väikese Muki pükse!

2007-02-14T22:36:00.000+03:00

Kallis bloogikiibitseja, kui teil on beduiinidest või magreeblastest sõpru-tuttavaid, siis te saate muidugi aru, miks mul niisuguseid riideesemeid vaja on. T. hoiatas mind juba. Selgub, et liibuvad riided pole Mauritaanias eriti aktsepteeritud ja ennast tuleb siivsalt vähemalt maani ja ülevalt poolt küünarnukkideni kinni katta. Veab, et nägu võib näidata, mitte nagu Jeemenis, kus naised peavad higistama ja käima üleni mustas, ainult silmavalged välkumas.

Minu jaoks tähendab see seda, et pean soetama täiesti uue garderoobi, sest mul on kõigest üks püksipaar ja kaks pluusi, mis ülalpool olevale kirjeldusele vastavad ja millega ei hakka palav. Oma lemmikutele Muki pükstele olen külje peale luku juurde Kongos juba augu sisse kulutanud. Täitsa jama lugu.

Aga sellistes imelikes kohtades enese riietamisega on minu kogemuste järgi küll paraku nii, et algul võid mõelda küll, "No mis see siis tähendab! Kuidas ei saa? Mina lihtsalt panen oma lemmikpüksid jalga!", aga seal vaatavad kohalikud sind nii veidra näoga, et tõmbad parema meelega juba pidžaama selga kui et lippad valimisjaoskonda lühikeste pükste väel.

Poest on praeguse dekolteemoe juures ka vist üsna keeruline mingeid adekvaatseid palava ilma hilpe leida. Vaatasin ringi - tõesti väga keerulised lood. Ainus lootus on meesteosakond, sinna ma pole veel kiiganud.

Tagasiteel plaanime T.-ga väikest jänesehaaki, nimelt Casablancas lennuki pealt maha hüpata ja natuke seal kandis ringi kooserdada. Hmm, aga kui juba meesteosakonnast juttu tuli, siis minu isiklik plaan on enne kähku läbi lugeda Tahar Ben Jellouni L'enfant de sable ja õmmelda Kongost toodud kirjust kangatükist paar paari Väikese Muki pükse. Üks sobilik Jeemeni sall mul õnneks juba on!

Trummeldan põnevusest sõrmi vastu lauda.

Täna tegin, muuseas, dokumendifotod ka ära. Eelmisel missioonil olin ainuke, kes oli saatnud mustvalge pildi, millelt rohkete skännimiste, kohapel tehtud koopiate ja muude väntsutuste tulemusel vaatas vastu peaaegu et keegi kohalik murjam. Meie ülemus eesnimega Karl Suur (jah just, Charlemagne nimeline briti päritolu naisterahvas oli meil seal), kelle ülesandeks oli meeskonnad moodustada ja kes peamiselt fotode põhjal otsustas (nagu kosjakontor, kas pole?) tuli espetsiaalselt minu juurde ja teatas, et tema arvates teeb pilt mulle kõvasti liiga ja et kes seda oleks võinud arvata, et ma päriselus nii normaalne välja näen. Mul vajus ikka mokk üsna töllakile selle peale, aga ühesõnaga - kokkuvõttes mul ilmselt väga vedas, et ma tema sobitajavõimete tulemusel sattusin just noore inglise džentelmeniga botaanikaaeda ja elektrifitseeritud Püha Neitsi Maarja õdede juurde, selle asemel et mingi seniilse vanamehenässiga näljases Mbuji Maijs ringi töllerdada ja õhtuti kottpimedas kahekümnedollarilist Croque-Monsieur'd näkitseda.

Kommisõltlane, marss kapist välja!

2007-02-13T12:25:00.000+03:00

Nii. Vaadakem tõele näkku - mul on järjekordne magusaperiood käes. Viimastel kuudel olen päevas suutnud süüa vähemalt oma 100 - 200 grammi kommi. Pidevalt on tunne, et pistaks midagi põske. Oo!, kuluks jälle ära väike süsivesikudoos - paar shokolaadikompvekki, pakk sefiiri, marshmellow'sid, pralineekomme, inglise lagritsat, martsipani või muud säärast. Tegelikult olen muul ajal aus tervisliku toitumise entusiast, ainult kommitamisele kipun millegipärast erandi tegema.

Minu köögikapis lihtsalt peab alati olema väike kommivaru. Käekotis ka, kui olud võimaldavad. Armas bloogikiibitseja, kui ma olen teile kunagi öelnud, et mul midagi sellesarnast kotis ei ole, siis mul on seda olnud tõenäoliselt vähevõitu, võibolla on olnud kohe eriliselt kurblik periood ja seetõttu endalgi parajasti kitsas käes.

Täiskasvanu on muidu ikka tore olla, ainult väga kahju, et ei ole enam kedagi, kes kasvataks ja keelaks. Noh, või, olgem ausad, aeg-ajalt ka konkureeriks kapist varude vähendamisel.

2007-02-12T05:15:00.000+03:00

Ma kolisin. Unes. Seal oli kolm tuba. Ja mina sain kõige tagumise. Korter oli selline hästi sopiline ja ma ei olnud seal kunagi käinud. Isegi vaatamas polnud käinud. Mitte kunagi polnud üleüldse säärast labürintlikku pesa näinud. See oli peaaegu nagu koobas, aga hästi ilus. Tagumine tuba oli sinine, laest koorus värvi ja keegi oli seintele midagi maalinud. Selline soe sinine ja turvaline koht oli. Ma käisin seal ja arutlesin, kuhu ma oma voodi panen, kustpoolt on ilmakaared ja kust paistab päike.

Kappe oli meil terve maa ja ilm, kõik kohad täis - selliseid eestiaegseid, laineliste ustega. Ja kummuteid, oo! Kõige esimene tuba oligi nagu mööbliladu. Arutlesime siis, mida sealt välja visata ja mida jätta. Jätta ei tahtnudki midagi. Keskmises toas oli kogu mööbel millegipärast sünge ja tumeroheline ja mulle see millegipärast ei meeldinud. Nagu vetikariik! Või vetikaisse kasvanud tiik õigemini. Aga mina kolisin oma eksootilisse sinisesse basseini. Aknad olid millegipärast hästi tillukesed, peaaegu olematud, nagu Aafrikas. Terve ruum ühes värvitud seinte ja ebaühtlase tsementpõrandaga meenutas Aafrikat.

See tuba oli tegelikult kaheosaline, tagapool oli selline turvaline magamisnurgake, sellepärast see nii labürintlik tunduski. Eespoolt läks uks veel kellegi teise koju. Mäletan, et käisin sealgi tiiru - seal olid kõik kohad igasugu noote ja maale täis - ja mõtlesin, et näe, kui toredad naabrid.

Praegugi üritan veel meenutada, kas ma tõesti ei olnud seal kunagi käinud ja tõepoolest, ei olnud. Polnud kunagi näinud.

Mina näen unes alati tuttavaid kohti. Ma tean, et kõigil ei ole niimoodi. Kohtadel on mul unes sageli mingi muu nimi, aga ärkvel olles tunnen ära hoopis oma kunagise kodu, lasteaia, kooli, vanaema hoovi ühes maasikapeenarde ja puuriidaga, Karusselli poe, muusikakooli, kooliäärse tiigi... Raamatuid lugedes on mul ka täpselt sama imelikud lood - ilmselt ei suuda mu fantaasia ise luua täiesti uusi kohti, mingi raam peab ikka tuttav olema. Pettefleti Pluk elab minu peas näiteks P. tänava nurgatoas.

PS! Te ei saa mu unenägu kommenteerida. See on üleni minu oma.

Oh kui õndsad on need pühad taevas!

2007-02-09T06:59:00.000+03:00

Ma tahaks kõige rohkem iseennast mõista. Ma ei saa mitte midagi aru enam! Aga kole uudishimulikuks teeb.

2007-02-03T15:16:00.000+03:00

Paneelmajal on tõepoolest omad miinused. Ülemine naaber kuulabki täpselt sellist muusikat, sama kõvasti ja nii mitu korda järjest nagu K. ennustas, aga mitte the B. "All you need is love" nimelist lugu, vaid "Come together". Mina lasin siis talle heasoovlikult vastutasuks SFA "I can't get enough of it".
Eile käisin juuksuris, aga tundub, et vist ikka nii ilus ei ole, kui oleks tahtnud. Ma ei tea, miks mul on juuksurile alati nii raske seletada, mida ma tahan. Ta noogutab alati nii mõistvalt, ta on üleüldse üks väga armas juuksur, aga tagantjärele selgub, et ta sai ikka valesti aru.

2007-01-25T12:56:00.000+03:00

Mul on köha, krõbinad ja läikivad silmad.

Siisike ja Sahara

2007-01-24T11:49:00.000+03:00

Kõik on korras. Süda tuksub kenasti. Siisikesele meeldib jalgrattaga sõita. Mis tähendab, et märtsis saab jälle kusagile, kus on pisut soojem.

Siisike ei ole üheski islamiriigis käinud veel. Väga põnev!

Iseenesest võiks juba veebruaris minna, sest märtsis paistab Tartus ka jälle troopiline lumepäike ja selles mõttes talle täitsa meeldib sel aastaajal siin. Kahju ainult, et lumikellukestest jääb seekord ilmselt ilma. Kõike korraga ei saa ju. Lumikellukeste asemel on siis liiv. Sahara. Uuuh!

Aga kui nüüd aus olla ja kui varasema Piusa koobaste kogemuse järgi otsustada, siis meeldivad lumikellukesed Siisikesele kõvasti rohkem kui liiv.

Käisin kardioloogi juures

2007-01-23T14:15:00.000+03:00

Kardioloog kuulas mu südant mõtlikult, arvas, et kõik on korras, aga nõudis igaks juhuks, et homme koormustesti teeksin.
Jube tüütu on see tõendite tagaajamine. Aga et mõned inimesed on missioonil kuumarabanduse saanud või kokku kukkunud, siis tahavad nad iga hinna eest riski vähendada - evakueerimine on ju kallis ja tülikas. Aga minu meelest on jabur, et terve kari südamehaigeid ootab arsti ukse taga, mõned infarktikud ja stressajad on suurest südamevalust ostnud endale veel tasulise arstiaja ja siis mingi noor tüdruk, kes traditsioonilise "Mille üle te kaebate?" peale ükskõikselt õlgu kehitab, saab otsekohe arstile ja kohe järgmisel päeval koormustestile ja väntab seal niisama naljaviluks jalgrattaga (või äkki peab seal veel midagi tegema?). Ja mina olengi see tüdruk.
Minu meelest ei tohiks tegelikult sellist olukorda olla.
Ainus kole asi on, et polikliinik asub nii kaugel, et sellise ilmaga bussipeatuses külmetamisest tekivad kurku kahtlased krõbinad, mis laulmist segavad.

Ei kommenteeri!

2007-01-21T02:08:00.000+03:00

Eilne õhtu oli väga meeldejääv ja lõbus, eriti tantsutuur muidu mittetantsiva T.-ga, kes keerutas, vastsoetatud Leica õlal, nagu keegi oleks talle äsja portsu koerapöörirohtu sisse söötnud.
Ehmatama pani kodanik K. ähvardus minu eraelu asjus kollase ajakirja K. poole pöörduda. Imestan, kuidas mõnedel inimestel kõigest juba nii kähku nii selge pilt on. Kahtlustan, et äkki nemad teadsid juba ammu enne, millega tegemist on. Minul pole igatahes veel aimugi. Aga minu nina... teadagi, on niisugustes küsimustes üsna ebausaldusväärne. Olen endiselt nagu Alice imedemaal. Kahtlustan igatahes, et mõtlen pooled vihjed ja naeratused välja ja susserdan päriselt ettetulevaile omastkäest pool juurde. Meeli ei saa küll igatahes usaldada. Ei tea, kas mul kunagi tekibki mingi realistlik pilt oma drageerimismaastikust? Võibolla seal seisabki ainult üksik kidur kasekene (lasteaiasümpaatia aastast 1986) ja ülejäänu olen kõik ise välja mõelnud ja ilmaaegu õhanud.

2007-01-21T00:53:00.000+03:00

Õhust, armastusest ja piparkoogitaignast...

2007-01-12T20:17:00.000+03:00

Eile oli äärmiselt vahva päev. Palju innustavaid kontakte. Tutvusin kokku umbes kuue ääretult sümpaatse inimesega ja tundsin ennast natuke kasulikuna. Üks võõras tüdruk lõi mu pahviks sellega, et teadis minu kohta kõige uskumatumaid ja imelikumaid detaile. Näiteks seda, et ma õppisin prantsuse keelt, elasin kunagi Pepleri ühikas tema kursaõega ühes toas (mis on tegelikult ainult poolikult õige, sest ma ju kolisin just siis välja, kui tema sinna sisse kolis) ja unustasin oma pildid seinale. Samas toas elas siis pärast seesama tüdruk ja mäletas neid pilte, mille oli mulle kunagi kinkinud kursaõde K., kes oli ise nende autor ja kellega me käisime koos Itaalias ja Laial tänaval krokiis, mispeale tema sinna osakonda üle läks ja minu silmapiirilt ja tutvusringkonnast jäljetult kadus.
Selgus, et üks teine tore tütarlaps oli kolme mu sõbra sõber ja ka väga tore. Ühe quebeclasega sain prantsuse keeles rääkida, mis tegi mu pööraselt õnnelikuks ja ühele austraallannale pidin juhatama, kus oleks Tartus mõttekas juuksuri juurde minna, mispeale ta tahtis mind kohe kangesti oma inglasest isale tutvustada ja selgus, et tegelikult on viimane Pärnus sündinud ja kuni kümnenda eluaastani isegi elanud, sest tema vanemad olid linavabriku omanikud ja miskitpidi oli see mees ema poolt isegi eesti verd ja elas kunagi villa Ammende lähedal mingis villas, mida nüüd vist enam ei ole.

Üks ilmutus oli ka. Ülikooli raamatukogu trepil seisis Kreekast naasnud L., kes on korraks Tartus tagasi. L.-ist kui sõbrast tunnen siiani teravalt puudust. Kunagi meil oli tavaks koos laulda ja esineda ja muud säärast.
Ja siis ükskord, vist Simuna kirikus, mingil väga jabural momendil oli mul selline imeilus nägemus. Ruum oli pime ja äkki tehti uks pärani ja sealt paistis kiiskav päike ja mingi valges lehvivas kleidis ilus naine. Ma teadsin, et see on kindlasti keegi suvine kontserdikülastaja ja peaaegu et oli kole kahju, et see polnud Neitsi Maarja ise või midagi muud säärast. Kõige toredam oli pärast, et ma nägin L.-i näost, et tema oli seda ka näinud ja sellisest operaatoritööst šokeeritud, ühesõnaga, ma sain tõendi, et ta NÄEB samamoodi ja see tegi mind hirmus õnnelikuks. Seda ei saagi nagu kirjeldada hästi. Ma ei tea, mis mõtet on sellest siia üldse niimoodi lihtsustatult kirjutada.
L. on mind võib-olla tahtmatult üsna palju mõjutanud. Vanasti tal oli selline kodu, kus oli üks vana täiesti häälest ära tiibklaver ja äärmiselt ilus pesunöör, mis jooksis sedasi diagonaalis üle magamistoa ja jättis seinale tähendusliku varju.
Ma olen L.-i muidugi alati imetlenud ka - ta on üks väga utoopiliste ideedega mustmüstiline olend. Ta on nii palju tugevam kui mina, tal on raudselt mingi salajane jõud. Ma ei ole teda kunagi meigituna näinud, aga ta on alati nii ausalt ilus.

Eilsed korterivaatluse tulemused väga nigelad: üks haiglapalat kusagil globaalse mure veerel, kuhu ma ei taha kolida. Muuseas – kas mina kirjutasin siin, et tahan kõrgeid lagesid ja suuri aknaid? Võtan kõik tagasi. Ma tahaks midagi hubast ja pikemaks ajaks. Ei ole ju väga utoopiline palve?
Tänased vaatlustulemused hoopis allapoole igasugust arvestust. Mind paneb alati kimbatama maaklerite nahhaalsus korteriuste paotamisel. "Näete, siin on meil nüüd üks tuba, mis peaks esimesest veebruaris vabanema," ütlevad nad ja löövad ukse pärani lahti. Üleeile pilt kolmest unisest tüdruktudengist, üks konspektiga, teine poest ja kolmas voodis pidžaama väel, eilses palatis kolm tülpindnukrat ehitusmeest oma ajutisel koikul, laual pakk võid, poolik saiakonts, nagis sinine puhvaika ja televiisorist Kodus ja Võõrsil.

Hommikul aitasin konverentsi raames garderoobitädi, kes oli mures, et äkki inimesed peavad järjekorras seisma. Lugematutest välismaalastest tänasid mantli eest eranditult kõik ja eestlastest ütles aitäh täpselt kaks ja pool inimest. Viisakalt tänasid kaks naisterahvast. Üks naine liigutas ka natuke tähenduslikult, aga arusaamatult huuli, ent kahjuks ei olnud see sugugi ühemõtteliselt tõlgendatav. Ei mõistnud, kas ta tõesti tänab või palub viimses janus klaasikest vett. Mina klaasi järele siiski ei tormanud – järjekord oli liiga pikk. Hakkan juba arvama, et olen eesti kontekstis erandlik, sest ma ütlen tõesti absoluutselt iga kord garderoobitädile aitäh. Ema kasvatusmeetodi tulemus ilmselt. Mina ei tahtnud olla ebaviisakas laps, sest emal oli siis alati piinlik ja mul oli tast kahju. Imelik on muidugi see, et mina arvasin siiani, et teiste inimeste emad on neile samu asju õpetanud, aga selgub, et ei ole üldse.

Oi, kus veab!

2007-01-10T19:02:00.000+03:00

Ma ei tea, kas teie, armas bloogikiibitseja, usute, et teil veab. Mina otsustasin täna hommikul pimesi, et mul ilgelt veab. Korteriotsingud on ju selline asi, kus jaburale fanatismile ja idiootsele järjekindlusele on lisaks ka ropult õnne vaja. Korrutasin endale hommikul tobedaid kuulutustelehekülgi sirvides jonnakalt: Minul veab! Minul veab!, jooksin tulevase jackpoti aimduses oma kuus korda kööki ja tagasi (Kasekese kommi paberit ära viskama), iga kord korraks ja viimast korda, aga siis ei suutnud vastu panna ja pidin ühe veel võtma.
Kui tagasi jõudsin, oli kõik ikka endine, midagi ei olnud ilmunud. Nii et loodan ikka veel - mul ju nii õudselt veab.

R. käis välja idee viietoalisest korterist mullivanni ja saunaga, mis tundub pisut ahvatlev, kui seda sõbralike inimestega jagada.
Korterite vaatamisest on tuju päris ära läinud, ausalt öeldes. Mõtlen siin endamisi, et huvitav, kus need miinimumpalgaga inimesed siis elavad. Väga veider elamispinnamaastik on mu meelest Tartus. Või äkki mina olen liiga nõudlik? Tahaks ilusat suurte akendega tuba ja kööki, kus oleks gaasipliit ja et see kõik asuks kesklinnas või selle lähedal ja põhiline, et oleks õige tunne. Kodune tunne on kõige tähtsam. Selle tunneb kohe ära. See kas on või ei ole. Hästi lihtne. See ei maksa mitte midagi.

Pärnu kodule mõtlesin ka. Peale igasuguste võõraste kodude vaatamist tundub, et kui isa juhuslikult Tartus elaks, siis võiksin äkki temaga ühes majas elamisest juba mõelda. Vähemalt ruumi oleks palju. Aga Pärnu on nii vale koht ja sinna ma tõesti enne viiekümnendat eluaastat kolida ei tahaks. See oleks nagu Okasroosikese unne suikumine.

Eile kell üks öösel sain muuhulgas ka ühe päevakajalise sõnumi. Keegi kolmetoalise korteri omanik pidi olema lõpuks avastanud mu kuulutuse raamatukogu asjakohaselt stendilt. Nii ma endamisi juurdlesin. Sõnum ise oli järgmine: "Sa otsid tuba? Mina otsin ka! Võib-olla me tegeme kaas korteri! Ma ollen väga normalne sakslane, arhitekti, kergesti hooldatav, mitte alkoholik, puhas! Võib-olla see ei ole problem teiele ma olen sakslast mees! Palun kohtuma. A."
Ausõna! Täpselt selline sõnum oli. Ja nüüd mul on ka kohting soolas ja puha. Peale kõige muu tean ma kokku juba viit kodutut või sarnase perspektiiviga inimest, nii et vabalt võime teha kaaskorteri mitteprobleemsetele ja kergestihooldatavatele puhastele karsketele kodu- ja võõramaalastest arhitektidele, muusikutele, töötutele, vaatlejatele ja muudele inimestele.

2007-01-01T21:07:00.000+03:00

Päris vahva aastavahetus oli. A. ja R.-i juures arhitektide ja linnaplaneerijatega. Ainult et paugutamise ja saluutide ajal helistasime isale ja hüüdsime kolmekesi torusse uusaastasoove. Ja natukese aja pärast helistas isa mulle tagasi ja soovis head uut aastat. Selgus, et ta ei olnudki telefonis aru saanud, et mina ka talle helistasin. Olin juba unustanud, et meil on A.-ga nii sarnane hääl.

Peale keskööd tuli T. ja viis mind linna peale kooserdama ja teatrisse peole. Pärast otsisime talle tükk aega taksot. Minu meelest oli ta kuidagi üksik ja löödud. Ma ei tea miks see nii tundus. Selline õnnetuse vari oli õhus tema kohal, nagu väike krimpsus vihmapilv. Ma oleks tahtnud midagi teha, et pilvi natuke laiali ajada, aga ei teadnud, mida või kuidas õieti...

Kui A. juurde tagasi jõudsin, oli alkohol juba otsakorral ja õhk päris pidune. Muude tegelaste hulgas roomas põrandal ka Ummamuudu helimees :), kes suudles kõigil aupaklikult kätt ja üritas mind mu põlise tantsupartneri T.P.-ga (ja vastupidi) paari panna. Tema nõudmisel kõlas mitu korda ka see "täna öösel keegi sinust just näeb und.." Oli väga tähenduslik kuidagi. Uusaastahommik saabus libedal põrandal Mahavoki ja Radari saatel.

2006-12-27T17:41:00.000+03:00

Mulle väga meeldivad inimesed. Eile oli tore päev. Täna oli tore päev.

Eile saabusid isa juurde mingid inglise misjonärid, kellele ta kaht tuba üürib. Ema, isa ja kaks last, nagu isa seletas. Ja siis tulid A. ja R., kellega koos me siis traditsioonilist jõulusööki ja vaarikaparfeed sõime. Minu meelest oli hästi tore. Enne käisime A. ja misjonäride „lastega” surnuaial küünlaid panemas. Selgus, et mõlemad neist on juba üsna täiskasvanud, üks õpib helirežiid ja teine on juba ülikooli lõpetanud, spetsialiseerunud fotograafiale, kandis koti küljes Supergrassi ja iseenda nimega plekkmärki ja jättis mulle veel lõpuks oma meiliaadressi ka, mis oli mu meelest hästi vahva. Tõeliselt sümpaatsed poisslapsed, ei ole midagi öelda.

Naljakas oli kuulata, kuidas isa inglise keelt räägib. Ta tõesti üllatab mind. Ma ei oleks arvanud, et ta niigi palju oskab ja mäletab, seniilne nagu ta meil on siin.

Täna käisin raamatukogus ja postkontoris – üks sõber oli mulle postiga jõulukingiks raamatu saatnud, olin jälle meeldivalt üllatunud ja õnnelik – ja Tartusse teel olevate V. ja H.-ga kohvikus ning seejärel Tallinnasse teel oleva A. ja tema töökaaslastega kohvikus.

Ja homme saabub Eestisse D., keda mul on ilmselt lootust lähipäevil näha. Aastavahetuseks lähen arvatavasti A. ja R.-i juurde s-m-(sisseõnnistamis-mahalagastamis-)peole. Ootused on kõrgendatud.

Uus aasta tuleb kindlasti veel palju parem kui see aasta üldse oligi, onju? Ükspäev just juba mõtlesin järele ja leidsin, et olen viimase aastaga üsna rahul. Alati saab paremini ja rohkem, aga ei maksa ülearu palju ka oodata. Doucement! Patience!

Vargapesa juhtum

2006-12-23T00:31:00.000+03:00

Käisime A.-ga linnas vajalikke ettevalmistusi tegemas.
Et isa majapidamises oli vargapesadest hirmus puudus, sattusin kahte elektritarvete poodi. Esimesse üksi. Seal oli ühel meesmüüjal kohutavalt sümpaatne hääl. Mõtlesin, et oleks tahtnud seda kohe diktofoniga lindistada ja pärast kodus omaette kuulata. "Tere, mida teile, palun? Jaa... suur tänu!". Külmavärinad tulid peale. Hääl oli igatahes selline, et ma ei julgenud müüjale otsa vaadata. Kujutate ette? Ostsin valge vargapesa ja musta pikendusjuhtme.
Teises poes kohtasime A.-ga juhuslikult elektrijuhtmeprintsi. Seal oli nimelt müüja, kes nägi selline välja, et ma olin tõesti sunnitud veel ühe vargapesa ostma. Siinses kontekstis oli see kahtlemata väga eriline noor meesterahvas. Kõigepealt olid tal juuksed peas ja pintsak seljas, mis on selles linnas ennekuulmatu. Õlgadeni tumedad kiharad ja beež kuub. Temalt ma saingi teada, et vajaliku juhtmejublaka nimi on vargapesa. Elektrijuhtmeprints oli peale kõige muu ka väga galantne ja vastas A. improviseeritud küsimuste peale, et päevavalguslambi ostmiseks on mõttekas see kodus enne ära mõõta. Mina tegin siis korraks sõbralikult kahjulikest jäätmetest juttu, misjärel jooksime A.-ga poest välja ja itsitasime nagu pubekad. Mõlemad jahmunud, et niisugune lahke ja eriskummaliselt ilus mees müütab mingis väikelinnas juhtmeid. A. ütles, et tema tahab teada, kus ta varem on olnud. Kust ta äkki siia sai? Mina arvasin, et varem oli tal kindlasti siilipea. Kindel, mis kindel.
Tegelikult põhjustavad meesmüüjad mulle üleüldse muret, selline otsustusvõimetu ja äraräägitav tüdruk, nagu ma olen ju - ükskord valmisriiete kaupluses pidin ka ühe ohtlikult liibuva särgi äärepealt ära ostma, sest müüja ütles kohe kui ma suure peegli ette astusin entusiastlikult: "Oh, väga ilus!" ja selgitas mu ninakirtsutamise peale muigvelsui, et see ongi ju selline lõige. Pärast kabiinis tuli mul õnneks aru tagasi pähe. Sest, eks ole, mida siis üks müüja peaks lausuma? Oi, küll on kole? Ei tohi kõike kohe isiklikult võtta. Naisi kahtlustan ma kogu aeg igasuguse sodi alatus pähemäärimises.
Või noh, õigupoolest ei oleks ma tegelikult tookord enam ühelgi juhul seda pluusi osta saanudki, sest siis oleks enesekindlale müüjale jäänud mulje, et pruugib tal vaid mingile prillidega pisikesele tšikile kompliment poetada, kui juba laob see punastades ja kohtlaselt naeratades oma viimsed säästud lauale.

2006-12-22T11:40:00.000+03:00

Eile oli ilus päiksepaisteline ilm, täna on jälle sombune, aga selline rahu on nagu tükk aega enam pole olnud. Ärkasin kell kuus.
Muusikalises mõttes tundub, et mul on fungi ja souli teine (või äkki juba kolmas?) tulemine. Täiesti uues tähenduses - peale aafrikas käiku, kuidagi läbitunnetatumalt. Ega ma ei oskagi seda seletada. Paljudest asjadest võid olla kuulnud või lugenud, aga kui neid päriselt koged, saavad need sulle kuidagi teistmoodi selgeks, kõik muutub hästi loogiliseks.
Must muusika on lihtsalt võimas. Hakka või arvama, et seal on tõesti kõige otsesemalt tegemist mingi sorcellerie'ga. Või muusikas üldse tegelikult... Järjest rohkem hakkab tunduma igatahes. Et see, mis puudutab, käib läbi mingi tundmatu müstilise taevatoru. Ja et selleks, et seda esile kutsuda, peab sul eee... niimoodi eee... kõige otsesemalt kraan lahti olema. Sa pead oma kraanist teadlik olema igatahes.
Kui mul oleks teistsugused häälepaelad ja teistsugune rütmitunnetus (võibolla peaks ütlema, et kui mul oleks üleüldse mingi korralik rütmitunnetus?), siis ma võtaks selle fungi võibolla isegi aktiivselt ette, aga praegu ma võin muidugi ainult kodus kuulata ja tantsida.

Aga aitab lõbust. Nüüd ma hakkan mööbeldama ja alustan jõuluse suurpuhastussessiooniga. Nii. Läks!

2006-12-07T22:07:00.000+03:00

No nii! Nüüd on mul ka tahtmine Autori uksele koputada ja küsida, mis tegelane ma siin siis õieti olen. Misasja ma jõlgun siin mõttetult ringi. Midagi mõistlikku ma ei tee ja..

Äkki ta on tukkuma jäänud või on ta sõbranje klaviatuuri kallale klõbistama pääsenud ja sellepärast venib kõik? Ja siis ma tahaks veel, et / ... /, nojah, ma saan aru, et ma olen kole kärsitu, eksole, aga mis ma sinna parata saan.

Hirmus suhtlemisvaegus on tekkinud siin võõras linnas. Öösiti laulan ja räägin omaette, pean juba pikki lohisevaid monolooge maha. Keeran külge ja mõtlen, et ruttu ruttu peaks midagi ette võtma, enne kui asjad päris hulluks lähevad.

2006-12-07T21:59:00.000+03:00

Paar pilti suvisest Jalta reisist

2006-12-07T21:48:00.000+03:00

2006-12-07T21:42:00.000+03:00

2006-12-07T21:22:00.000+03:00

2006-12-05T21:41:00.000+03:00

Kuulge, ma ei pea ju ütlema, et Alex van Warmerdam on üks mu lemmikrežissööridest, te kindlasti teate juba. Eriti lahe film on tema Kleit (De Jurk).

P, šnitsliga

2006-12-05T20:52:00.000+03:00

Eilses van Warmerdami filmis (Kelner) tabas mind lõbus äratundmine, et ühes stseenis mängis mingit julma mölakat ärimeest P. Päris usutavalt paheline sell oli, tellis šnitsli ja andis kelnerile peksa. Mulle meenus muidugi, kuidas ta mind ükskord ammu Prantsusmaal kämpingu restoranis suudles. Hiilis leti taha ja suudles sedasi selja tagant kaelale. Nagu õrn tuulevine. Seisin tookord tükk aega jahmunult külmkappi vahtides ja üritasin endale sisendada, et kujutan kõike ainult ette. P. naine nõjatus eemal terrassi äärele, laps kaenlas, ja vaatas järvel peegelduvat puudekammi. Aga P. oli muidu ka üks väga imelik mees, astus varahommikuti koputamata meie karavani sisse, keset… - no see pole oluline – või lasi kämpingu duširuumis lauldes ja piruetitades püksata ringi. Ma ei julgenud tookord üksi duši all käia näiteks. Välimuse poolest oli ta, ma ütleksin, vaat et üks inetumaid mehi, keda ma tean, aga milline naistegurmaan! Või ma ei teagi, võib-olla oli ta lihtsalt nii ekstsentriline ja nautis inimeste šokeerimist? Huvitav tüüp igatahes. Ma mõtlen, mõne raamatu tegelaseks näiteks, mitte päriselus, või vähemasti mitte siis, kui te olete naine.

Töökusest ja briljantsusest

2006-12-01T12:51:00.000+03:00

Ma tahaks täna ennast kiita siin. Kohe selline tunne ongi. Küll ma olen tore ja tubli ja andekas ja mis kõik veel. Mu kolleeg ütles ykspäev hästi vahvalt, et ma olen briljantne. :) "S. you're brilliant!" - nii ütleski. Seda oli äärmiselt tore kuulda, isegi kui see kõigepealt seostub imeliku külma rohelist värvi desinfitseeriva vedelikuga, millega mõningaid meist lapsepõlves marrastuste ja tuulerõugete puhul kokku tavatseti mäkerdada (minu emale õnneks see värv ei meeldinud.)

Kiita tahakski sellepärast, et ma täheldan, et mul on viimasel ajal vastutuse enda peale võtmine hakanud välja tulema. Vähemasti ma ei karda seda enam nii nagu varem. Ja kui ei karda, siis asjad enamasti õnnestuvadki. Ennast üllatada on tore. Tegelikult on see rohkem selline paberpäeviku jutt, vabandust, et te peate sellist kiidukõnet lugema, eksole, aga siiski. Ma kirjutan seda siin natuke harjutamise mõttes.

Inimesi on kahte sorti, ühed, kes rabavad vaikides hirmus kõvasti ja teised, kes töötavad mõõdukalt või ka veidike vähem ja teevad tagantjärele tähtsa näo pähe. Kes pole just ilmtingimata laisad, aga kes tavatsevad minimaalse vaevaga kõik ära teha, sedasi siuh-säuh, kes nimetavadki seda efektiivsuseks. Ja sellal meeldib neile oma tööst detailselt rääkida. Hästi paljud mehed on seda tüüpi minu meelest. Ma ei ütle, et see on ideaal, kaugel sellest, aga nendega konkureerides või koos töötades avastad, et nende skaalal võiksid ennast taevani ülistada tegelikult. Mõjub väga kosutavalt, ühesõnaga. Niisiis, saage tuttavaks - mama Siisike - supermani õde, puhas briljant.

šampus ja sefiiritort

2006-11-25T16:37:00.000+03:00

Kui imelik. Elu ikka fassineerib mind vahetpidamata... (Ma tean küll, aga ma ei saa seda sõna siin teistmoodi kirjutada, sel juhul see lihtsalt ei väljendaks seda tunnet, on kuidagi liiga täiskasvanulik ja kirjakeelne. Meenutab lugu poisist, kes kirjutas geograafia tugeva k-ga - põhjendusega, et see on lihtsalt nii tugev aine, et seda ei saa kuidagi g-ga kirjutada. :)

Mõtled, kuidas asjad peaks minema ja kuidas sa tahaks, et oleks, aga miski ei lähe täpselt nii nagu ootad. Planeerimine ja ette mõtlemine üldse ei aita. Kõik kulgeb ikka omasoodu.

Ootamatused on muidugi lahedad. Ma mõtlen need, mis on üle ootuste - kui hirsipudru asemel serveeritakse sefiiritort. Või ei, ma ei teagi, kuidas seda kirjeldada... Võibolla on see umbes nagu siis, kui lähed ballile, kus pakutakse hirsiputru ja kõrbenud sibulatega Talupojasuppi (minu viimase kahekymne aasta kõige ebameeldivamate toitude tipp), aga järgmisel päeval sööklas, siis kui sa seda kõige vähem ootad - pahh! - šampus ja sefiiritort.

2006-11-22T01:27:00.000+03:00

2006-11-20T18:06:00.000+03:00

2006-11-18T22:18:00.000+03:00

2006-11-18T21:34:00.001+03:00

Tagasi Eestis.
Missioon lõppes seekord aluspesu väel Grand Hotelli basseinis suplemisega. Mina ei julgenud algul hüpata, ootasin kuni ülemused ka sisse sulpsavad - kesse siis tahaks, et tema hinnangus seisaks midagi nii veidrat nagu "hüppas esimesena, kuivatas ennast laualinasse" - aga lõpuks ei suutnud ma päris kõrvaltvaatajaks ka jääda. Oli väga vahva. Ootan järge.

2006-11-14T15:23:00.000+03:00

Laup2ev 11. november 2006.

Eile kylastas meid Luis, kes oli teel Bomasse. Luis on enam-v2hem ainus lahe kutt ylemuste meeskonnas. Ta v6ttis meiega Belle-Vues yhe 6lle ja ulatas meile kaks karpi camembert’i ja pudeli veini, mis... mmm... mis on siinsetes oludes t2ielik luksus. M6tlesime, et avame need siis, kui oma l6puraporti nimelise eepose valmis oleme saanud. Mis on v6ibolla t2na 6htul, kui ma oma osaga kohe pihta hakkan.

Le deuil.

N2gin esimest korda elus aafrika matuserongk2iku l2hedalt. Selle j2rgi oleks v6inud arvata, et tegemist on pulmadega, aga papa Edmond kinnitas, et c’est un deuil, il y a un cadavre.
Rongk2iku saatis l2rmakas puhkpilliorkester, mille esitatav muusika teeks igale eesti pulmamyrglile sajakordselt silmad ette, tantsivad kirstukandjad, kes kadunukest tema viimses kastis hypitasid ja k6ikjal lehviv kaunistusena m6eldud kirev paberipraht. Papa Edmond ytles, et matusepeole v6ivad k6ik, kel janu jooma, s66ma ja tantsima minna, comme c’est un deuil, tu sais. Oleks meiegi l2inud, kui Luis meid oma veinipudeliga Belle-Vue terrassile poleks meelitanud.

Aafriklaste rytmitunnetusest.
RAS (Rien à signaler). Me oleme nendega v6rreldes haleduse tipp.

Pekikogumisest.
Selles vallas on m2rkimisv22rseid muudatusi m2rgata. Kongo k66k koosneb p6hiliselt fufust, tomati-6li kastmes friteeritud millestiganes ja saka-sakast, mis on tegelikult muru 6lis. M6ni ime, et Celestine ytleb mind tunnustavalt patsutades „He, maman Linda, t’as grossi!” mis siinses malnutritioni kontekstis on kompliment. Keegi, kes juurde v6tab, hoolitseb enda eest.
Masendav yhes6naga! Ainus positiivne asjaolu kogu selle pealesunnitud pekikogumise juures on see, et t2heldan m6ningast pekistumist ka kohtades, mille puhul seda millegip2rast konventsionaalselt ilusaks peetakse (mitte n2gu muidugi).

Olen otsustanud tarvitusele v6tta h2daabimeetmed ja hakata s66ma 6dede juures ainult l6unat. Eile 6htuks s6in n2iteks v2rske avokaadopyreega n2kileiba ja ananassi-mango-banaani salatit. Minu meelest selline toit teeb mind kuidagi 6nnelikumaks.

T2na anti meile liikumiskeeld – Kinshasas on j2lle rahutu olukord. Meil veab, et oleme kohas, kus pole ohtlik.

2006-11-14T15:19:00.000+03:00

Neljap2ev, 9. November 2006

T2na oli kloostri l2hedal trummip6rinat ja l2rmi kuulda. Hiilisime papa Christopheri. ja papa Edmondiga p66sa tagant l2hemale ja mis selgus – kooriproov. Ysna shokeeriv oli kuulda, mismoodi nad trummip6rina saatel laulavad. Tegelikult on see ysna kirjeldamatu. Vapustav myrgel. Paar lugu v6tsin linti ka. Ma ei tea, mis ma selle eest 2ra annaks, et nad mulle ka paar lugu selgeks 6petaks.
Ohh, juba see, mismoodi nad h22lt tekitavad, on v2ga eriline. Ja n2ete, siin ma olen, k2ed rypes, ei suuda seda kirjeldada. Arvutiekraanil on k6ik nii kahvatu.
Nad olid k6ik ysna noored, umbes 15-20 aastat vanad. Paar euroopalikuma s2rgiga poissi ja trummip2rdik tantsisid p66raselt, yks kutt oli imekena oma vaevuaimatavalt roheka volangilise piduliku pluusi ja naerul neegrin2oga.
Tydrukud olid k6ik lahedate krussis siilipeadega, ainult yhel olid silmatorkavad neoonv2rvi kunstjuustest patsid. Kunstjuuksed on siin muidu nii tavalised. Papa Edmondi s6brants kysis veel minu k2est ykskord, kas mul on oma juuksed, mis mind tookord kangesti kimbatusse ajas, sest no mis kysimus see selline on, ah? Aga tundub t6esti, et nende enda juuksed ei kasva eriti pikaks ja sellep2rast peavad nad juukseid p2he ‘istutama’ nagu nad ytlevad. ‘Istutamine’ iseenesest n2eb v2lja nagu 6mblemine ja l6pptulemus on sulaselge parukas. Aimee v2itel minu juustesse kahjuks vahvaid patse ega midagi teha ei saa, sest mul on nad liiga libedad. Kes teab, v6ibolla siis midagi ‘istutada’ annaks, aga mulle eriti ei meeldi nende parukad. Ma tahaks pigem ka sellist krussis siilipead ja pruuni nahka tahaks ka. Ilmselge, et nemad annaks k6ik, et olla kahvatud ja libedate juustega.

Kui C. ja papa Edmond 2ra tydinesid, istusin mina nendega lageda taeva all p66sa vahel kuni p2ris pimedani. P2rast proovi l6ppu tulid k6ik mul k2tt suruma v6i mind niisama katsuma ja kysisid, kas meeldis. Dirigent p2ris muuhulgas, mis mu nimi on, kust ma p2rit olen, kui vana ma olen, kas mulle meeldis ja kas ma olen vallaline v6i juba abielus. Viimane kysimus paneb mind siin kangesti muigama. Ma ei m2leta, et keegi mu k2est seda kunagi Eestis oleks sedasi otse kysinud. (Vanaema ainult vanasti ikka p2ris, kas mul ‚austajad’ ei ole tekkinud). Aga no kesse yldse Eestis t2nap2eval abiellubki?

K6ige esimene lugu oli minu meelest miski laul, mis r22kis ilmselgelt munast, kuigi papa Edmondi t6lkes polnud munast j2lgegi.
On dit « Maman, il faut laisser la sorcellerie, parce que pendant la journée vous priez et pendant la nuit vous faites la sorcellerie. »
Nojah, seda Muna lugu laulavad nad pyhaba hommikul kell pool kaheksa kirikus. Kui ma nii vara yles peaksin saama, siis l2hen kindlasti kuulama.

2006-11-14T15:13:00.000+03:00

Kolmap2ev, 8. November 2006

Kongolastega suheldes satun pidevalt kimbatusse, sest nad kysivad kogu aeg, mida ma neile kinkida kavatsen. N2iteks n6udis yks kompilatsioonimeeskonna majandusteadlane mu kaevurilampi endale. Olin selle talle heauskselt v2lja laenanud, sest ruumis oli ysna pime. Keerasin selle kingituse teema naljaks ja ytlesin, et no p2rast vaatame. Vahepeal tekkis tal m6te, et 2kki minu kaudu oleks v6imalik tema lingalakeelne majandusteemaline raamat v2lja anda. Vabandasin ja ytlesin, et mul kahjuks pole kirjastustes tuttavaid. Tyybil oli kole kahju, mispeale mul oli tast ka kahju, mida ma ka v2ljendasin. Siis, viimases h2das arvas ta, et no v2hemasti raamatu v2ljaandmist finantseerida peaks ju olema v6imalik, kui kuidagi muudmoodi aidata ei saa. Aga viimasel p2eval tuli ta veel ekstra yhe kokkusaamise ajal vahele segama ja kysis n6udlikul ilmel, kus see lamp siis on, mille ma talle lubasin. Pidin seletama, et lamp on Euroopa Liidu oma ja et pean selle p2rast tagasi andma.
K66gitydrukud tahavad mu kollaseid pl2tusid, v6i p2rivad, kus on nende kokakoola (Ah? Kus on? Ah?). Gouverneur n6uab kollaste t2hekestega tumesinist T-s2rki (lepime nii – tooge see homme hommikul kell 9 minu kontorisse.), mille v6iks talle suveniiriks t2itsa anda, kui ta juhtumisi poleks X-partei liige.
Papa Edmond, kes meiega vahel l6unal k2ib, v6tab viimasel ajal s6branje ka kaasa ja jalutab arve maksmise ajal demonstratiivselt uksest v2lja. C.-st on alati nii armas tema arve ka kinni maksta. Kui papa Edmondil telefon katki l2ks, siis ta andis talle 40 doltsi, et ta saaks uue osta. T2na l6unas66gi ajal selgus, et Edmondi s6branjele on ka uhiuus telefon siginenud.
Tegelikult on k66gitydrukud mulle ainsana kole armsad. (Vaata, meil on siin kaht sorti mangasid – yhed on indochine’id ja teised on eee…. mangad. Mulle fritid ei meeldi, mina armastan kongo toitu – pondu ja fufu on k6ige paremad. - Aga kas te kartuleid keedate ka ? – Jaa-jaa, yks retsept on, selle nimi on « Merveille »!) Nad kutsuvad meid j2rjekindlalt papa Christianiks ja mama Lindaks. Mulle Linda olla iseenesest t2itsa meeldib, olen 22rmiselt meelitatud. Eriti veel sellest ninnun2nnutavast viisist, mismoodi nad seda korrutavad, nagu lapsega r22kides, endal suu k5rvuni. Ma arvan, et pl2tudest v6iks neile t6esti kasu olla.

Peale k66gitydrukute on muidugi veel v2ikesed r22bakad naabrip2gadikud, kes 6htus66gi ajal akna taga luuravad, k2e aknast sisse pistavad ja syya ootavad. Vahel nad s66vad meie silme all potit2ie riisi v6i hapukapsast 2ra. Sealiha, mida me kumbki ei suuda syya, sest see on selle roosa sea liha, kelle nad eelmisel n2dalal otse meie akna all maha l6id ja kellest j2i j2rele terve pesakond imearmsaid pruuni-mustalapilisi ruigavaid r6ngassabasid, s66dame me neile ka kenasti sisse. T2nu neile tyypidele olemegi veel k66gitydrukute juures heas kirjas, sesr C. ju saka-sakat ei s66.

2006-11-11T20:52:00.000+03:00

K6ige rohkem meeldib mulle siin see, kuidas inimesed r22givad. V6imalik, et olen nende naljaka intonatsiooniga juba nii 2ra harjunud, et k6nelen naastes samamoodi. Ytlen

'Mettez-vous' = istuge palun,

'vehicule' (veikill) = auto,

'carburant' (karbiran) = bensiin

v6i n2iteks:

"Est-ce que la vehicule dort chez les soeurs?" *

(Oui, papa Edmond, la vehicule dort ici, chez les soeurs avec nous!),

mis t2hendab: kas auto j22b 66seks kloostrisse?

v6i:

"Est-ce que les pare-balles et les casques peuvent dormir dans la voiture?"

(Oui papa Edmond, tu peux les laisser la ou ils sont.),

mis t2hendab: kas kuulikindlad vestid ja kiivrid v6ib autosse j2tta?

'sucré' on ka yks s6nadest, mida nad siin sageli kasutavad ja see t2hendab kokat, fantat v6i muud kohalikku limonaadi.

Pyhap2ev, 5. November 2006

2006-11-06T19:22:00.000+03:00

Eile k2isime Aimée, papa Edmondi ja tolle s6branje Dada, l6una-aafriklasest C. ja minu inglasest kolleegi C.-ga kohalikus diskoteegis. 66klubi oli nagu 66klubi ikka, ainult inimesed olid palju tantsualtimad, eriti mehed, mis yllatas mind v2ga. Kui Eestis vallutavad platsi k6igepealt enamasti tydrukud, siis siin kargas kymme neegripoissi yksi sentimentaalselt k2tega vehkides ja puusi h66ritades peegli ees. See oli t6esti koomiline.
Ja muidugi on nende rytmitunnetus k6vasti yle keskmise. Vahepeal tekkis tunne, et tegemist on m6ne tantsutrupiga, kes esitab mingit stiliseeritud tribaaltantsu.
Varsti ilmus v2lja valges helendavas triiks2rgis Aimée ‘frère’, kes millegip2rast oli p2he v6tnud, et mina tantsin nagu aafriklane, mis on muidugi t2ielik vale, sest isegi kui ma v2ga yritan, olen ma ikkagi puusadest eurooplaslikult handicapé, aga tema tiris mind muudkui uuesti ja uuesti platsile. Enne 2raminekut selgus siis, et olin veetnud pool 6htut X-parteile kuuluva X-meediakanali t66taja higises haardes. Pidin 6lle 22repealt kurku t6mbama, kui see p2evavalgele tuli, sest selline asi p6him6tteliselt ei l2he mitte. Loodan siiralt, et keegi ei pannud t2hele.

Oma kolleegist C.-st tahtsin teile ka kirjutada. Ta on minust noorem, inglane, t66tab New Yorgis finantsanalyytikuna ja tahab saada diplomaadiks. Ta on muidu 22rmiselt tore poiss, kellel on veider, aga rikkalik naljasoon. Yldiselt on ta siiani k6ige normaalsem kolleeg, kellega ma olen pidanud koos t66tama. Prantsuse keelt ta eriti ei r22gi kyll, v6i r22gib, aga keegi ei saa aru, mis ta ytleb. Kui ta teel lennujaamast Grand Hotelli minuga prantsuse keeles vestelda yritas, siis ma arvasin, et ta teeb nalja. L6kerdasin talle n2kku. P2rast selgus, et tal t6epoolest ongi niisugune aktsent, nii et me oleme sunnitud Aiméega k6ik yle ja arusaadavamaks t6lkima.
« A missa arvad, kesse s6idab? V6idab? S6idab? » stiilis lausete peale muutusid gouverneuri silmad kaheks suureks r6ngaks ja kulmud kerkisid peaaegu juuste piirile, mispeale Aimée k2hku sekkus ja lause viisakamaks ymber pani, mis k6las umbes nagu: « Lugupeetud h2rra maavanem, milline on teie prognoos presidendivalimiste tulemuste suhtes ? » Mina yritasin k6igest v2est itsitust maha suruda.
Eriti naljakas on see, et ta r22gib pisikeste r22bakate neegripoiste, linnapeade ja parteiesimeestega t2pselt yhtemoodi : « Bonjour, monsieur, regarde… », « Monsieur, tu veux… tu penses que… » jne. Ei mingit teietamist, yhes6naga.

T2na kutsus Celestine mu 6hinal oma vanimat poega vaatama. See oli armas poiss, minust kaks aastat noorem, n6elutud pruunide pykste ja t2pselt samasuguste kollaste pl2tudega nagu mina eile turult endale ostnud olin. Ja tal oli kaenlas punane – kitarr! Ahhetasin, kitarr oli raudselt ise tehtud ja n2gi v2lja nagu elektrikas. Tema v2itis, et oli selle ostnud.
“Tu joues dans une groupe?” kysisin.
“Non.”
« A la maison donc? »
« Non. (paus) A l’église catholique, » kiirustas poiss kylg ees minema ja tegi n2gusid, millest v6is ysna selgesti v2lja lugeda, et ta h2beneb oma ema, kes ilmselt tahab teda mingi kahvan2oga paari panna.
Merde, pourquoi je ne suis pas catholique! Olen nyyd enam kui veendunud, et siinne katoliku kirik on just minu jaoks. Kysisin Celestine’i k2est, millal on j2rgmine missa-popkontsert. Tema ytles, et kolmap2eval. Saame n2ha !

2006-11-06T19:20:00.000+03:00

Mama Celestine

2006-11-06T19:19:00.000+03:00

Kloostri puhkemajas t66tavad kohalikud mulle v2ga meeldivad. Eriti maman Celestine, kes 6petab mulle kikongokeelseid fraase ja maman Helene, kes igal hommikul v6tab meist j2relej22nud pooliku saia ja kaks kolmnurka “La vache qui rit’d” ja viib need koju oma lastele. Mul on ainult hea meel, et kellegi k6ht meie k6rvalt natukenegi rohkem t2is saab.
Mama Celestine (Oh, ma ei suuda otsustada, kas kirjutada prantsusepäraselt ´maman´ või kohalike moodi ´mama´ - nad ise kasutavad neid vorme paralleelselt) v6ttis mu yksp2ev nendega manjokip6llule kaasa. Proovisin ka hiigelnoaga manjokivarsi l6igata, mis enam-v2hem 6nnestus, ainult et varrekuhila pea peal kandmises h2bistasin ennast haledalt nagu t6eline ‘mundele’ kunagi. Minu jaoks on yle m6istuse, kuidas nad nii rasket koormat pea peal tasakaalus suudavad hoida.
Maman Helene r22kis tagasiteel, et tal on neli last, aga ta j2ttis oma mehe maha, sest ta oli ‘une deuxieme femme’, mis ei ole kerge olla, teate. Mees oli olnud kole armukade ja Celestine ei kahetse, isegi kui tal yksi olles kohutavalt raske oli. Raha ei olnud, et lapsi kooli saata, sest t66d ei olnud ja vahel ei olnud kuude viisi kopikaid, mille eest seepi osta, et ennast pesta, nii et ta pidi end palja veega pesema. Aga siis sai ta kloostris t66d ja nyyd on palju kergem ja pealegi pole ta nyyd enam patune, sest teatavasti on teine naine jumala silmis alati patune.

T66listega r22kides saab niisiis kohaliku elu-olu kohta rohkem teada. Eriti intrigeerib mind see mitmemaman’pidamise teema.

Maman Helene r22kis, et m6nel papal on kolm-neli maman’d ja k6igi peale kokku yle kahekymne lapse.
Kysisin, kas m6nel maman’l ei ole kolme-nelja papad?
“Hehee, maman’l? Yksi papa ei taluks seda, kui tema maman’l oleks mitu papad, papa ytlesks siis kohe He, partir-partir!” Helene teeb 6hus bravuurika lahkumiszhesti.

Seletasin maman Helene’ile, et kui minu papa (no juhul, kui mul oleks papa, eksole) v6taks endale mitu maman’d, siis mina seda asja igatahes nii ei j2taks ja sehkendaks ka kolme-nelja papaga, aga tema naeris ja ytles, et ma olen noor ja vaadaku ma ikka ette, sest papad on hoopis teistmoodi.

Autojuht on meil seekord papa Edmond, kes on yle kolmekymne aasta vana, kellel on Kinshasas kaks last ja kelle maman l2ks Euroopasse ja j2ttis papa Edmondi maha. Kui ma kysisin, miks, siis ytles ta : « Tu vois, ici on paie pas bien les gens,» t6mbas k6rvad lidusse ja keeras vaikselt rooli edasi.
Papa Edmond on yldiselt hea poiss. Vahel nii hea, et mul on temast kahju kohe. Ykskord, kui ta peale p2ev otsa kestnud lebotamist yle tunni aja hiljaks oli j22nud ja me C.-ga demonstratiivselt minema jalutasime, kui ta v2ravas tuututas, muutus ta p2rast eriliselt nukraks, haaras mu k2est kinni ja ytles, et ca lui fait mal au coeur. Tu vois, moi je veux que vous pourriez être contant avec moi. No kuidas sa peale sellist lauset saad kellegi peale pahane olla! Nyyd oleme me sunnitud igal 6htul t66lt autoga koju s6itma, et mitte teda solvata. Kompilatsioonikeskus on kyll k6igest kahesaja meetri kaugusel, aga papa Edmond kardab v2ga vangi sattuda, kui meiega peaks midagi juhtuma.

2006-11-06T19:10:00.000+03:00

See siin on Kisantu kloostri öövaht-päkapikk.

Esimest korda kohtasime teda öösel kell 3

peale rampväsitavalt pikka päeva. Ta avas

meile värava ja meie muidugi ehmatasime

kangesti. Pärast ta küll õnneks näitas, et seal

pole padruneid sees.

Laup2ev, 4. November 2006

2006-11-06T19:08:00.000+03:00

Kisantus 6dede juures on palju putukaid. Peale vihma on neid nii et kubiseb. Tuld ei saa 6ues yldse p6lema panna, sest siis koguneb selle ymber hiiglaslik kihav ja lendlev k2rbeste ja s22skede parv, mis tungleb tasakesi tuppa. Nagu kiuste on minu ukse ees just suur p2evavalguslamp ja ma pean vintpyssiga j6uluvanaga v6itlema, et ta tule 2ra kustutaks, mida ta ei taha teha, sest siis on teistel kylalistel pime. “Ce sont juste les insects, mademoiselle,” ytleb ta. Ca ne fait rien. Aga mina ei saa midagi teha, et kubisev k2rbseparv toas tundub mulle pisut j2le. Pealegi ma ei tunne putukaid nii h2sti, et teada, et need pole just need k2rbsed, kes riiete sisse munevad, et nende vastsed inimeste naha all saaks kenasti kypseda ja seej2rel yhel p2eval v2lja pugeda. S22ski on siin ka 6htuti p2ris palju ja gekod tulevad neid tuppa s66ma nagu ikka. Vahel nad roomavad v2ljaspool akna ees olevat s22sev6rku ja siis on seespoolt n2ha, kuidas nad m6ne putuka limpsti k2igu pealt suhu pistavad. Ja k6ikv6imalikud 66liblikad, l2rmavad rohutirtsud, oranzhi peaga sinised sisalikud, mingid naljakalt suured pruunid hyplevad tirtsu moodi putukad, mille nime ma ei tea, aga mida kohalikud lapsed k6rre otsa korjavad ja siis grillitult s66vad. Hetkel tiirleb mu toas lambi ymber mingi hiiglaslik pikliku kerega pruun herilaselaadne mootors6iduk, teeb koledat h22lt ja aukartust2ratavaid surmas6lmi lambi ja mu voodit varjava s22sev6rgu vahel.
T2na 6htul peale vihma n2gin oma toa ukse ees pruunselgset konna, t6esti, tal oli selline maomuster selja peal. J2in teda taskulambivalgel imetlema, kutsusin yhe v66ra neegrionu ka, ytlesin vaimustunult : Voila, une grenouille! Ja kujutage ette, mida too tyyp tegi! Ta l6i konna jalaga! Karjatasin vist nii k6vasti, et vintpyssiga j6uluvana ja muud telerivaatajad tormasid kohale ja kysisid, mis juhtus. Vahtisin vihaselt neegrionu viksitud musti kingi ja ei saanud midagi aru. Ma arvan, et ta vist t6esti m6tles, et ma kardan konna. Lollakas! Kui ma oleks seda ette n2inud, siis ma poleks talle seda elu seeski n2idanud.
Tegelikult mul on endal ka yks ysna piinlik lugu juhtunud. Ega ma ise kyll h2sti ei m2leta, aga ema ja 6de r22givad, et ma olen elus ka yhe konna peos surnuks pigistanud, peale seda, kui nad karjusid “Tee kohe pihk lahti”. Kole, onju? Ma olin siis kahene ja arvasin n2htavasti, et nad tahavad konna 2ra v6tta.

Kui putukad v2lja arvata, siis on siin nunnade juures v2ga rahulik. Nunnad ise on mustad ja peaaegu n2htamatud – see t2hendab, et nad k2ivad palvemaja ja magala vahet ja sehkendavad omi asju. Pead on neil alati r2tikustatud ja seljas kannavad nad enamasti aafrikap2rasest, aga tagasihoidliku mustriga kangast puhvk2istega yrpe, tagumiku ymber on neil, nagu siin tavaks, seotud suur kirju kangas. Paljud neist on pisut suuremad kui kohalikud naised enamasti ja kannavad ymaraid hiigelraamidega prille, nii et k6ik koos kirikus meenutavad nad veidrat t6tsakate j6ehobukeste kampa. Ainus, kes meiega vahel r22gib, on soeur Denise, kes on yle viiekmne aasta vana ja kes kamandab siinseid k66gi- ja aiat66lisi.
Ausalt 6eldes tunnen end siin pisut veidralt, sest ma pole ristitud ja see on nende silmis v2ga veider. Ja vaat mina t6esti ei tea, miks mind ei ristitud. Ma arvan, et umbes sarnane tunne v6ib olla kellelgi, kes, kysimuse peale, mida ta ylikoolis 6pib, on iga kord sunnitud tunnistama, et tal j2i p6hikool pooleli.

2006-11-06T18:46:00.000+03:00

2006-11-04T15:57:00.001+03:00

See koht on kuidagi h2sti omaseks ja armsaks saanud. Inimesed tunduvad palju s6bralikumad kui aasta eest. See, mis l2hip2evadel edasi peaks juhtuma, l2heb mulle kymneid kordi rohkem korda kui varem. Lihtsalt nii tundub, kui istud nendega koos kusagil p2rap6rgus palmionnis, l2hisekvatoriaalses paduvihmas, kui vett tilgub p2he, sedelitel voolab tint ja n2ed, kuidas nad pyyavad p22sta mis p22sta annab, kuhjavad paberid, nimekirjad ja tindipotid yheleainsale enam-v2hem kuivale plastmasslauakesele. Kui ruumi ei ole, maas on pori ja pisikesel kuivetanud hallip2isel prillidega esimehel, kes t66tab kusagil kaugel-kaugel kylakoolis matemaatika6petajana, on jalas tema ainsamad viigipyksid ja v6ibolla laenatud mustad ylikonnakingad, mis nyyd on yleni mudased. Oma prillid on ta sinise teibiga eelmisel 6htul 2ra parandanud ja seletab kirjaoskamatutele maman'dele kannatlikult, kuidas peab toimima. Ja j2rjekorras seisavad r2balates mehed ja naised, m6ned neist on tulnud 45 klomeetri kauguselt paduvihmas kella kuueks kohale, l2bim2rjad, yks laps seljas, teine rinna otsas ja kolm suuremat sabas s6rkimas, k6ik selleks, et yhe tyybi nime k6rvale kastikesse oma tindine s6rm vajutada. Prillidega kuivetanud papa istub palmionnis hommikuni ja loeb 2hmase lambikese valgel s6rmej2lgi kokku, t2idab vettinud protokolle ja seisab j2rgmisel p2eval kompilatsioonikeskuses j2rjekorras, magamata, surub sul veel entusiastlikult ja vapralt k2tt ja kui kysid, millal ta viimati s6i, siis on vastus - yleeile. Ja otse loomulikult muretseb ta, kas ta ikka tegi k6ik perfektselt, 2kki l2ks midagi valesti... Ja sina vaatad talle otsa ja m6tled, et tahaks kotist kypsisepaki ja veepudeli v6tta ja talle anda, aga ymberringi on veel mitukymmend kuivetanud mehikest, yks kaugemalt ja rohkem otsal6pnud kui teine.

Kohalikud lihtsad ja pyydlikud inimesed v22rivad minu meelest tohutut austust. Mis ka ei oleks, nad usuvad k6igest hoolimata, et olukord l2heb paremaks. Uskumatu.

Tere armas bloogikiibitseja!

2006-11-04T15:57:00.000+03:00

Ma tean, et ma olen kaua kadunud olnud, aga v6tke arvesse, et mu eesti telefon siin yldse ei levi ja mu kongo 'appareil' tuututab ja ignoreerib teie numbrit ylbelt.

Kangesti tahaks teiega r22kida - sellest, kuidas siin on, botaanikaaiast, nunnadest, preestritest, tabudest, C.C.-st, Bembast ja Kabilast, communauté internationalist, manjokip6llust, putukatest, maman'dest ja papadest, byllet22nidest, numbritest, yhest seast, papa Edmondist, maman Celestine'ist, radio Okapist, vene pilootidest, l6una-aafriklastest, kongolastest ja nende prantsuse keelest.

Millest te tahate k6igepealt kuulda?

Keset klaasikillupuru. Katkendlikult

2006-10-19T22:51:00.000+03:00

Armas bloogikiibitseja, otsustasin oma lennupileti kuupäeva mitte muuta ja naasta novembri lõpu poole Eestisse. Täna kotti pakkides tundus see lihtsalt kole raske. Oleks mõttekas vahepeal vähemasti suveriided ja ebavajalik kola koju viia ja midagi soojemat kaasa haarata. Kingi on mul ka kotti terve hunnik kogunenud. Eile ostsin spontaanselt veel ühe paari juurde ka. Ette. Igaks juhuks. Eestis pole kunagi õieti niisuguseid kingi, mis mulle väga meeldiksid.
Natuke hirm on juba praegu, kui Tartu või Pärnu peale mõelda. Veel palju õudsem, kui astuda homme hommikul Brüsselist Kinshasasse sõitvasse lennukisse.

Pakkisin seekord päris palju süüa kaasa. Piimapulbrit, alumiiniumpakikestes kergeid tuunikalakonserve, lahustuvat kartuliputru, näkileiba, müslibatoone, 6unu, vett ja shokolaadi. Eelmistel kordadel hommikuse omletitaldriku ees istudes tundsin sageli piimatoodete ja millegi leivalaadse järgi igatsust. Kohv on seal ka alati jäle olnud. Umbes nii jälk, kui te oskate ette kujutada, aga päris kindlasti veel palju vesisem ja jälgim. Aga Inkisi jõe ääres saab loodetavasti vähemalt värsket kala...
Eesootava frankofooniaparaadi üle on kuidagi hea meel - väga nauditav on rääkida mistahes mingis muus keeles peale eesti või kontinentaalinglise.

Aga see jänesehaak oli üsna m6ttetu. Palju asju sai küll viimastel päevadel selgemaks, ma ise jälle hulganisti vanemaks, aga tegelikult olen ikka ringiga samasse kohta tagasi j6udnud. Igal juhul on parem, kui ilusad asjad jääkski ängistavalt ilusaks. Milleks kõike jälle masohhistlikult lahti võtta ja kokku panna? Mina ei tahagi teada, millal ja kes armastusele esimesena noa selga l6i.
...Vahel on mul tunne nagu ta oleks mu sugulane või isa või vend - keegi, kes on nii lähedane ja oma, kes su eest hoolitseb ja kes iga hinna eest peab vastutama terve sinu elu eest ka, et kõik mingil juhul kontrolli alt ei väljuks. Aga mina tahaks ise vastutada. Ise vigu teha ja vat siis vastutadagi.

Jaa-ja siis... ma mõtlen, et mul on ikka nii üüratult palju vaja õppida veel. Kõigepealt seda, kuidas suuta niimoodi elada, et sa endale armsate inimeste peale ei vihastaks ja neile oma tujutsemisega ilmaasjata haiget ei teeks. Vahel ma käitun nii koledasti. Ma arvan, et kui ma ei suuda seda ära õppida, siis ma ei taha enam kunagi kellegagi koos elada. Tülitsemine on jube ja mõttetu. Või ma ei tea... kuidas tülitseda nii, et see oleks arengu mõttes positiivne, aga ei teeks inimesi katki?

Imestan ainult, kuidas keha jaoks miski ei muutu. Keha armastab sinult luba küsimata seda inimest ikka edasi. Keha jaoks justkui üldse ei loe, et su ideaalidest on äsja teerulliga üle sõidetud. Et kõik on kildudeks. Sa ise võid nutta või naerda või kõik ära keelata - miski ei aita. Väga veider tunne. Minu jaoks täiesti uus avastus.

2006-10-17T01:38:00.000+03:00

Täna selgus, et veedan järgmised kuu aega jälle Alam-Kongos, Kisantu nimelises külas, kellegi Ühendatud Kuningriigi kodaniku C.C.-ga. Milline perspektiiv! Kujutage ette, et otse loomulikult olen ma seal käinud - seal on üks räpakas hotell (kui ma õigesti mäletan, mis ma ise oma tookordsesse raportisse kirjutasin), nunnaklooster, kus ma olen juba korra ööbinud ja hiiglaslik botaanikaaed ja seal kasvavad minu lemmikud mangustanid.

Noh, aga kõige naljakam on see, et mu ülemuseks on märgitud keegi J.L.M. Hispaaniast ja T.V. Eestist, kes on mu kunagine kursaõde ja päris hea sõber. Temaga me peame siis raadiosaatja teel suhtlema hakkama. Nalja saab.

Homme lähen poodi ja ostan endale igaks juhuks veel mõned raamatud.

Armas bloogikiibitseja, siin on teile üks link. Esimestel piltidel on mangustanid.

2006-10-15T20:40:00.000+03:00

Täna pärastlõunal sõitsime B. ja ta sugulaste-sõpradega mööda Amsterdami tänavaid ringi ja lehvitasime ta maratoni jooksvale vennale. Ta nägi üllatavalt reibas ja värske välja oma rohelises särgis. Kujutlesin, kuidas ta iga kord meie silmapiirile ilmudes rinna kummi ajab, näole helge võitja ilme manab, lehvitab ning paarsada meetrit eemal valugrimassidesse vajub, pistvast kõhust kinni haarab ja edasi sörgib. ülejäänud jooksjad nägid küll nii välja nagu nad hakkaks kohe hinge heitma. Kui värviline paljasäärne ja higine mass meist mööda tuiskas, käis sellega kaasas mingi seletamatu närvilise kannatuse hõng. Ausõna, midagi veidrat oli selgesti tunda, see pani pealtvaatajad ka ilma igasuguse põhjuseta kaasa hingeldama ja kõhtu kripeldama. Mõtlesin, et sport vist ongi nii suur kannatus, et kui finishisse jõuad, siis hakkab hea paljalt sellest, et kõik on möödas. Üht jalutut maratoonarit nägin ka. Ta jooksis karkude ja proteesitud säärte abil, üldse mitte viimaste-hapupiimaste grupis, vaid kusagil keskel. Ilmselt mõni paraolümpia tshempion.Õhtul käisime restoranis. Sedasi teineteise vastas laua taga istudes tundus T. jälle kuidagi hirmus tore ja sõbralik inimene olevat. Kui arvestada veel seda, mismoodi ta kokkab ja milline üüratu vastutustunne tal on, siis ma täitsa imestan, miks ta selle aja peale ikka veel vallaline on.

2006-10-15T10:53:00.000+03:00

Käisime sünnipäeval. Kui on mõni üritus, millele ma antud situatsioonis parema meelega sattuda ei tahaks, siis on see kahtlemata just sedasorti üritus. Mõtlesin õudusega, mida vastata lugematutele Amsterdami geograafidele ja nende sõpradele, kui nad peaks üllatunult küsima, mida mina seal teen, nüüd kus... Vastasin kõigile viisakalt, et tulin korraks järele vaatama, kas T.-ga on ikka kõik korras.
Peol oli üks tüdruk, kes oli veetnud viis kuud Gabonis Aafrika metsapiisoni karja ja nende päevakava jälgides. Selgub, et nad on üsna laisad loomad, kes muud ei tee, kui püherdavad mudas.
B., F.-i, W.-d ja S.-i taaskord kohata oli muidugi suurepärane. B. kasutas muidugi kohe juhust ja kutsus mu homme Amsterdami maratoni vaatama - kujutage ette - tema vend sörgib seal. Start on kell kaks.
B-st olen teile siin juba kirjutanud. Ta on T. sõber, kes töötab geograafiaõpetajana. Selline piiikkk blond pisut aristokraatliku välimusega poiss, kes kannab viigipükse ja triiksärki ja kelle kingad on alati viksitud. Kummaline segu galantsest drageerijast ja kosjamoorist. Noormees, kes teeb vesteldes sulle minuti jooksul, nagu muuseas, kolm komplimenti, nii et pole mingi ime, kui sa peale tema viieteistminutilist sõnavõttu tunned enda maailma kõige imetlusväärsema naisena. Delikaatse küsimuse ta küll esitas, ent suutis selle tõlkida naljakalt meelitavasse vormi. "Do you have a boyfriend at the moment?"küsis ta naeratades, mispeale mina vastasin "No"ja tema tähendas "Me neither."
Mis on üsna ebatavaline, sest enamasti on tal iga kord uus ja erinevat päritolu kallim. Kunagi oli tal üks Tartu tüdruk ka, aga selle nimi tal eile enam meelde ei tulnud.
Selles seltskonnas on üleüldse üsna veidrad kurameerimistavad. Ma ei mäleta, et neist kellelgi kunagi kohalikku päritolu kallim oleks olnud. Sünnipäevadel ja koosviibimistel arutatakse, mitu rahvusvahelise noorgeograafide assotsiatsiooni vahendusel tutvunud paari on juba ametlikult registreeritud. Minu meelest kasvab see arv konstantselt, sest EGEA kosjakontor töötab täiel võimsusel. Isegi maailma kõige ebaseksikamal noormehel on nüüd rahvusvaheline armulugu. Ma ei imestaks, kui vastilmunud ajakirjas E. G., mida toimetab M.B. oleks erialaste artiklite kõrval ka tutvumis- ja tervituskuulutuste nurgake või rubriik "Kes, kus ja kelle mahitusel on tolmutanud", Kus ripuksid pildid rahvusvahelistest paaridest ja nende rahvusvahelisest järelkasvust. Mõnikord näib küll, et neil on selleteemaline võistlus, isegi kui nad meie lahkuminekusse suhtusid nii nagu Ajax oleks napilt finaalist välja jäänud. "Mina arvasin, et te olete igavesti koos." Nojah, ma ise arvasin alguses sedasama.

2006-10-10T21:05:00.000+03:00

Teeme lyhidalt:

French Trousers,

niisked kastanimunad,

p2ikesesoojad p6sed,

purskkaevu sulin,

prantsuse parkide symmeetria,

Coleslaw

ja 1916.

V2ga 6nnelik p2ev!

2006-10-10T00:04:00.000+03:00

Minu p6llumajandust66taja karj22r l6ppes laup2eva6htuse s66maorgiaga Mary ja Franki juures, misj2rel k6ik soovijad Blackwatertowni k6rtsu viidi. Meeskond 'Simm' ei saanud keeruliste olude sunnil koduvagunist l2bi minna ja seep2rast sattusime sinna roheliste s22rikute ja higiste t66riiete v2el. Minul hall barett peas ja 6unakorv ka veel kaenlas. T6eliselt veider tunne oli.

Pyhap2eval s6itsin siia. Mulle v2ga meeldivad v2iksemat sorti suurlinnad. Iga kord kui m6nesse sellisesse satun, tunnen j2rjekordselt, et olen 6iges kohas.
Tervisi Dublinist!

2006-10-03T19:34:00.000+03:00

T2na korjasime Buratino aias viimasid 6unu kastidesse. Buratino ise on viimasel ajal imelikuks muutunud - ei tule meiega enam nii sageli juttu vestma kui alguses ja kurdab kogu aeg oma kesise majandusliku olukorra yle, mispeale meie naeratame n6utult ja virilalt. Aga kogu aeg l2heb asi j2rjest virilamaks ja n6utumaks. Mitte et mul Buratinost kui iiri talumehest kahju ei oleks, tema l6putus vaesuses, eksole, on kyll, aga ikkagi oli naljakas, kui ta teatas meile, et talle see palga maksmine kohe yldse ei meeldi ja R. lausus, et meile selle eest j2llegi jubedalt meeldib. Minu k2est kysis ta juba n2iteks, kas ma saan talle 2kki m6ne paundi laenata ja ma siis lubasin seda teha, mis siis, et mul n2iteks pole kymmet allt66v6tjat, kes minu aias tonnide viisi 6unu hommikust 6htuni lugematutesse kastidesse korjavad, aga vaeseid p6llumajandust66tajaid tuleb ju aidata, kas pole? Homme alustame uues aias, kus makstakse kasti eest peaaegu et topelt.

Naljakas, kui tyytuks iga meeldivaimgi t66 pikapeale muutub. Alguses tundus, et oleme sattunud meditatiivse t66 ja aroomiteraapia kursusele - v2rske s6nnik, kena p2iksest sillerdav j2neseid ja linnukesi t2is aed ja pikad 6unapuuderead. Siis hakkas justkui liiga tihti tibutama. Ja millegip2rast on viimatinimetatud kursus paari n2dalaga peaaegu et sunnit66laagriks muutunud. Kella peale me just t6usma ja unise 2hmis peaga p6llale jooksma ei pea, aga kuidagi v2sitavaks, niiskeks ja rutiinseks on siin l2inud. Liigesed valutama hakanud. M6ned kongikaaslased - poolenisti umbkeelsed v6i lihtsalt minimalistliku keelekasutusega k6gosh-m6gosh Tulnukad - silmapilgutavaist noormeeestest t6redaiks somnolentseiks ahelsuitsetajaiks muutunud (selle vastu ei n2i aitavat isegi S.-i rohked 6unakoogisessioonid). Ainult kambaj6mmide - teraapiaseltsimeestega on 6nneks suhted head - viimasel vabal pyhabal istusime k6ik kenasti tormis kylilikukkunud 6unapuutyvel ja harjutasime t2navamoosekantide turneeks - minu t2itumise 22rel eluuunistus, muuseas - mille pealkiri oleks olnud "Lauluga l2bi Iirimaa" (ei, aus6na, ei ole minu pandud), mis nyyd 2ra j22b, sest just siis, kui k6ik kenasti kokku k6lama hakkas, tegi S.-i p2evin2inud kitarr praks! ja vajus lootusetult h22lest 2ra, niiskus, mis muud -, nii et vajame h2dasti universaalliimi - muusikuhakatiste kuhtunud lootuste tarvis - v6i S.-ile uut kitarri.

Yldiselt on kahju, et te meid seal ei n2inud. Olukord oli rohkem kui koomiline., laulsime seal nagu Kungla rahvas kuldsel aal. Kui tibutama hakkas, jooksime kollaste 6untega 6unapuu tyvelt puu alla varju - R. 2sjasoetatud neoonsinise-punasekirju lastesyntesaatoriga, S. ja tema kitarr ning mina, k2es kuuekymnepennist pudruriisi t2is roosa v6ileivakarp (ema p2randus ja k6igi keskealiste naiste unistus - Tupperware), mis nyyd marakase ylesannet t2idab.

Muuseas, unustasin mainida, et siin on ilmaga ikka t6esti midagi korrast 2ra. Ilmateade on ka kogu aeg yhesugune: heavy rain, showers in the morning, in the afternoon or in the evening. Possibly at night.

Viimastel p2evadel on sunnit66laagri v2rskele virgutavale s6nnikuhaisule lisandunud naabruses tossavast vabrikust p2rit v2nge maksakastme l6hn - Buratiino vennal on nimelt koeratoitu tootev ettev6te, nii et sealt siis need vaheldumisi kummitavad j2ledad raipe- ja praeliha h6rgud aroomid. Nii. Edasi... ma oletan, et te ei taha teada, aga... nagu ma ytlesin, on 6unaaed t2is pikitud kyylikuurge, nii et mis me sellest j2reldame, ah? Maitsvad ulukilihakonservid, mis muud!

Aga ma pean ainult n2dalakese veel kannatama. Siis ehk lendan kusagile mujale.

2006-10-01T20:32:00.000+03:00

R. juhtis mu t2helapanu yksp2ev sellele, et minuga on viimasel ajal liiga palju imelikke 6nnetusi juhtunud. P6ldmarja-mesilase sutsakast ma teile juba kirjutasin, aga yksp2ev surkasin endale ettevaatamatult maast siidri6unu musta plastmasspange ahnitsedes oksaga vasakusse silma. Ja nii 6nnetult, et algul ei julgenud teist yldse lahtigi teha, kartsin, et 2kki ei n2e enam yldse. 6nneks silm siiski seletas (nii palju kui ta mul yldse n2eb, mis pole muidugi teab mis palju), aga nii kole hirmus valus oli, et silmi ei saanud 6ieti ei lahti ega kinni hoida ja vett voolas nagu teekannust 6htuni v2lja, nii et pidin valuvaigistit v6tma ja magamiskoti yle pea t6mbama, et oleks kergem kannatada. Valu on yks jubedamaid asju, mida ma tean.
Aga see pole veel k6ik. Hamba kyljest kukkus mul ka tykk 2ra. Lihtsalt kl6ps ja valmis, teate, hammustasin parajasti Granny Smithi ja ei pand seda 6ieti t2helegi. Ilmselt neelasin selle tyki yhes 6unaga allagi. Hammaste kyljest mul 6nneks k2ivadki tykid juba kuuendast eluaastast saadik aeg-ajalt 2ra, nii et ma polnud seekord isegi nii v2ga kohutatud. Umbes tuhat krooni tykk kyll, aga mis sellest... Granny Smithide vitsutamisest peaksin muidugi loobuma - viimati Brysseli metroos kaotasin esihamba plommi n6ndasamuti - rong peatus parajasti place de Namuri peatuses ja 6un oli ilus erkroheline.
Noh ja siis oli veel see kokakoola juhtum esimesel n2dalal l2himasse kylla poodi jalutades. Kujutage ette, et keegi lihtsalt viskas mind m66das6itva auto aknast kaheliitrise poolenisti t2is koolapudeliga vastu vasakut k6rva. Nii k6vasti, et arvasin algul, et tegemist oli rataste alt p6rganud kiviga. Kuidagi veider ja pisut alandav oli sedasi seista seal tee 22res ja pillida.
Ma ei tea, misasja ma valesti olen teinud, et sellist 6nnetustekaskaadi 2ra teenida. Ilmselt olen midagi v2ga halba ikkagi teinud, onju? See ei saa ju lihtsalt kokkusattumus olla? Igatahes m6tlen nyyd sellele pingsalt ja parandan meelt. Kui teile, armas bloogikiibitseja, peaks midagi hirmsat meenuma, siis andke julgesti teada. Nina pihta ma pole veel yhtegi lopsu saanud.

2006-09-23T20:51:00.000+03:00

Yhel 66sel n2gin Kongo kohta imelikku und. Olin p2ris 2ra kohutatud. Hommikul m6tlesin, et kui tobe minust oli tahta tuusikut itta. Mida ma sellega teeksin? Minu p6nevus on turvaline evakuatsiooniplaan ja taevast maanduv monuci kopter, aga m6nede inimeste jaoks t2hendab see seal valgeks pleekinud luid, hordide viisi v2gistatud naisi, laastatud kylasid ja paari kotit2it YRO humanitaarabi korras saadetud riisi. Ma ei taha sinna enam minna.

V6ibolla oli see just tormi66? Meil oli siin paari p2eva eest selline vilin, tuul ja m6ll nagu keegi oleks tolmuimejaga 6unaalleel koristanud. Karavani ust ei saanud 6ieti lahtigi teha...
Siis, 6htul, t6i Buratino kaks kyynalt. Koputas ja pani need kapi peale. Juhuks kui elekter 2ra l2heb. Mina naeratasin, ise m6tlesin veel, et n2e kui tore, et keegi ikka vastutab ja hoolitseb su eest.
Aga 66sel hakkas tuul veel k6vemini tuulutama ja torm paisus mis kole, karavan v2rises ja 2hvardas iga hetk lendu t6usta ja elekter l2kski kl6psti! 2ra.
S. ytles, et tema ei karda midagi, R. lasi endale klappidest k6rvade kaudu p2he valguda Tormise sygismaastikke - teate kyll : Tuul kollase k6nnumaa kohal, koolnukollase k6nnumaa kohal... - brrr! Ja arvake, mida tegin mina - lugesin taskulambivalgel raamatut ja ootasin justkui raadiosaatja tuttavat raginat v6i ylemuse k6net yksikasjalike evakuatsioonijuhistega. Aga p2rast mitmetunnist vaikust ja tormikolinat paistis, et keegi ei helista ega ytle "Oscar echo 66, oscar echo 66, vous me recevez? Retournez a la Monuc!" V2ga imelik oli, m6ista sedasi 2kitselt, et need kaks teekyynalt ongi tegelikult k6ik, mis selles vilinas ja kohinas antud on ja, tore lugu kyll, keegi ei vastuta sinu eest peale su niru enda - kui karavan tiibu laksutades 6unapuude kohal kena tuuri teeb ja seej2rel vastu j2ndrikku m2nniv6ra lartsatab, v6id oma kyynla ise syydata, meelerahuks v6i nii. V6i syytad kellelegi teisele, kui ei vea.

2006-09-17T19:35:00.000+03:00

Selline tunne on, justkui tohutult aega oleks m66da voolanud. Tegelikult on l2inud ainult h2dine n2dal.

Jagan nyyd R.-i ja S.-iga karavani kusagil Armagh' l2hedal kolkas. Teeme palju t66d ja kuivatame vahetpidamata m2rgi sokke, pykse ja muid hilpe. T66tamine tekitab mingit veidrat rahulolu. Teistega v6rreldes oleme laisad, korjame kolme peale sama palju, kui m6ned hiiglased yksi. Aga 6htuti oleme alati lampv2sinud. Mina v2hemasti olen. Nad v2idavad, et hakkan igal 6htul raamatu taga nohisema.

Hommikuti on siin nii kylm ja niiske, et aknad ja peeglid on udused, suust tuleb auru ja magamiskotist ei tahaks parema meelega v2lja tulla. S66ma olen hakanud nagu hobune v6i nagu turske maatydruk. Palju putru ja leiba. Loodan salamisi, et mul tekivad sellest t66st v2hemalt mingisugused lihased nende makaronk2te asemele, aga S. tegi mulle selgeks, et nii lihtsalt see ka ikka ei k2i.
Muidu on meil 6unapuude vahel askeldades p2ris vahva. Kuulan kohalikku klassikaraadiot ja j22n sageli hajameelselt 6unu imetlema. Nad on rohelised ja suured. Natuke nagu toored tomatid. Jube ilus on, kui m6nel hommikul p2ike paistab ja veepiisad viljadel p2rlendavad.

Siin elavad j2nesed, kelle urgu viib pikk piljardikuulide rada. Ma pole neid endid kyll veel n2inud, aga korrap2raseid k2ike on nad terve James Mackle'i 6unaaia kyll ysna t2is kaevanud.

Korjamine on baleriini t66. Aus6na. Kujutage ette - sirutus, painutus, kummardus, hype, k2ed ette, k2ed taha, jalg taeva poole... Tunnen ennast siin alati yligraatsiliselt, isegi puu otsas ronides, kuigi see peaaegu et polegi tarvilik, sest meil on ju oma kraana, Kraana 6igemini - S.

Olen avastanud, et jumaldan 6ues s66mist. Leib juust ja keedetud muna kitarriga 6unapuu all on imehea. S66giga on v6imalik palju pulbitsevat elu sisse ahmida. Minu jaoks peaaegu et tundmatu teema, aga nii see on.
S. kypsetas meile yksp2ev 6unakooki ka, see tegi t2itsa sydame soojaks. Kujutage nyyd j2lle natuke ette - k6igepealt kaneeli l6hn, hapu ja magus korraga ja siis midagi kr6mpsuvat seal vahel.

Tegelikult on selline p66rane vabaduse tunne. Justkui elaksin viimast korda. Mingis filmis vist. Kui te teate, kes on rezhiss66r, siis 6elge mulle ka, tahaksin kangesti teada, kuidas see k6ik edasi l2heb ja kus l6peb.

T2na turnisime Mourne'i m2e otsa. 66sel magasime telgis. H22letasime.
Eile n6elas mind mesilane. Kardan, et yritasin teda koos p6ldmarjaga lihtsalt pahaaimamatult suhu pista, mis muud. Minu syy. Ootan paaniliselt, millal ma kurvast paistendmokalisest kyylikust j2lle inimeseks tagasi moondun. V6ibolla on selleks printsi suudlust vaja ja pean veel aastaid ootama?

2006-09-09T00:38:00.000+03:00

Tjotja Zojaga j2tsime hyvasti ja s6itsime rongiga Lvivi.

Seitsmekymneviieaastaste tipsutajatest vanamemmede puhul yllatab mind sageli nende momenditunnetus. Neil on m6nikord selles suhtes kahtlaselt hea nina. V6i on nad juba ise lootusetult vanad, et midagi korda saata, ent liiga 2hmase silman2gemisega, et seebiooperite tiitreid lugeda. Igatahes jah, peale tunniajalist ukse taga seismist ja v6tme ootamist ning peale Zoja poolseid katseid meile teed v6i kohvi keeta, syya pakkuda, meid enda juurde koju televiisorit vaatama meelitada v6i meile v2hemastigi kylma kaitseks koftotshka tuua (l6ppes sellega, et ta kukkus maha, l6i ennast valusasti 2ra ja me olime sunnitud ta toolile istuma talutama) kykitas ta nukra n2oga, kysis sajaviiekymnendat korda, mis meie nimed on ning kippus l6puks kangesti vahele segama stiilis:

"A shto t6 tam staish, patselui jevo!"

Mina olen muidugi ysna lootusetu m6ku. Igatahes tjotja Zoja n6uannete j2rgi ma ei talitanud. Kuidagi piinlik on ju, kui keegi pealt vaatab.

2006-09-04T13:44:00.000+03:00

Turul kutsus yksp2ev yks granaat6unamyyja mind kah 6htul v2lja. Olin just parajasti kysinud, misasjad need vorstikese moodi rippuvad soolikad tal on seal. Tema lausus, et seal on p2hklid ja mahl sees ja et see on magus. Pakkus granaat6unamahla maitsta, pilgutas silma ja ytles, et arendame natuke Eesti Aserbaidzhaani s6prust. Mul s6pruse arendamise vastu iseenesest polekski midagi olnud, aga tema mustad pilkuvad silmad tegid natuke umbusklikuks. Tavaliselt v6tan k6ik kohtingupakkumised agaralt ja ilma eelarvamuseta vastu, aga seekord ytlesin 2ra. Samas, kuidagi kahju - ei tea, kas tulebki elus enam teist sellist v6imalust mustasilmse granaat6unamahlamyyjaga kohtama minna. P2ris esimeses nooruses ma ju pole enam.

2006-09-04T13:25:00.000+03:00

A. laulab v2ga h2sti, t2pselt ja puhtalt. Eile laulsime 'Mu syda 2rka yles' ja muid tuntud Kreeke. T2na esitasime mitmeh22lselt K. A. Hermanni 'Oh laula ja h6iska' ja laulupeo repertuaarist 'Ta lendab mesipuu poole'. V. l6i ka kaasa, nii et vahepeal l2ks k66rutamine suisa kolmeh22lseks, sest A. on 6ppinud naiskoori seadeid.

Tjotja Zojale igatahes meeldis. Paluti lisa, kui v6imalik, vene keeles, aga me ei osanud kahjuks yhtki lugu. Pidasin plaani esitada oopus "Tshist6i ljubov, shtshastje zhdjot nas", k6hatasin h22legi puhtaks, aga l6in justkui araks - kunagi ei v6i teada ju, kuidas nad siin sentimentaalses v6tmes kodukootud pribaltika indimuusikasse suhtuvad.

2006-09-01T15:00:00.000+03:00

Tjotja Zoja kutsus mu t2na maja nurga taha, endal h2sti saladuslik ilme n2ol, ja kysis vuntsi v2rinal kaks rubla sigarettide ja 6lle jaoks. Andsin viis, v2iksemat ei olnud, ja lubasin Oksanale mitte 6elda. Kolm korda lubasin tegelikult. 6igupoolest olid tal juba siis l6hnad juures, aga mis teha. See ei ole minu asi.

-
Isa helistas eile.
"Kus sa oled?"
"Jaltas."
"Jaaltaas?"
Meenub, et ema ja isa k2isid vist siinkandis kunagi ammu pulmareisil. Ema oli veel noorem kui mina praegu. Piltidelt m2letan palju tuttavat. Need mustad kivid vedelesid meil ka vanasti kodus. Eile m6tlesin, et hirmus tore oleks siin koos emaga olla v6i sellest v2hemalt r22kida, aga isale ma ei oska nagu midagi 6elda peale kuup2eva, millal ma j2lle kodus tagasi olen.

Eile 6htul jalutasime Lenini nimelisel kaldapealsel - kuulasime, kuidas yks tyyp laulis ja m2ngis isetehtud v6imenduse ja k6larite raginal kitarri. J6ime 6lut. 2kki hakkasid v2iksed nagamannid meie k6rval V. yle k6vasti naerma ja n2puga n2itama. Et 2ike roosatas taevas, siis olid V. sulgkerged juuksed ilmselt 6hus oleva elektri t6ttu kohati t2ies pikkuses pealaele pysti t6usnud. Vaatepilt oli v2ga veider, nagu multifilmis. Varsti oli V.-st saanud juba kogu kaldapealse atraktsioon, inimesed itsitasid, v6tsid fotoaparaadid v2lja ja kl6psisid, yks tytarlaps tuli siis V.-le zhestikuleerides selgitama, et "U vas volos6 tak!!!" Minu meelest oli see t6esti kummaline. V6imalik, et see pidi t2hendama, et ta on millegi poolest 2ra valitud.

Lenini nimelisel kaldapealsel on muidu 6htuti p2ris tore. K6iksugu moosekandid, leierkastid ja tympsubaarid l2rmavad yksteise v6idu. Yleeile 6htul olid k6ik kohad viiuldajaid t2is, yksi, kaksi ja kvartettidena. K6ik m2ngisid yht ja sama lugu, ei teagi, mida t2pselt, aga v6in pea anda, et see oli mingi vene autor. Nii h2sti m2ngisid, et olin valmis uskuma, et Peterburi filharmoonikud on linna peale lahti lastud.

Siinne helitaust tekitab kohati sellise vana vene filmi meenutava atmosf22ri, mis on nii kurb ja armas. Selline tragikoomiline tunne, et tahaks pead kinni hoida. Ostad kannut2ie kalja, muigad. Istud ihuyksi hiigelsuures stolovaja saalis - rassolnik, s6rniki s smetanoi i kiselj (a eta ni kiselj, eta kampot!) ja vaatad aknast merd ja vahvaid kypressitaolisi teravatipulisi puid, laual naljakas kristallist soolatoos, tundide viisi vaikus - kedagi ei astu sisse.

Eile sanatooriumide juures pargis ka - keset sygavat m2nnipuudesalu 2kitselt Tshaikovski Lillede valss. Tegin kepseldes paar piruetti ja yhe sydantl6hestava balletihyppe. Soovin, et te oleksite siin olnud, siis me oleksime koos naernud.

2006-08-31T12:17:00.000+03:00

Rannas mulle ka meeldib. Siin on palju ilusaid tumehalle kivisid ja kui parajasti vihma on sadanud, on lained hiigelsuured ja vahused ja viivad sind tohutu j6uga merele kaasa, nii et tekib hirm keerises 2ra uppuda. Aga muidu on v2ga l6bus kaldaliivas aeleda, ujumispykse kinni hoidvaid inimesi vaadata ja naerda, mis sest, et peagi avastad, et laine need sul endal samamoodi poolenisti seljast 2ra on uhanud.

Yleeile vesi igatahes vahutas mis kole, v2lja tulles karjus yks kollases s2rgis mees, vist vetelp22stja, et ujumine on rangelt keelatud ja et tulge kohe veest v2lja, aga kui sul on k6rvad vett ja vahtu t2is, siis pole l2bi selle kohina just suuremat kosta. Riietuskabiinis tuli ujumispykstest ja rinnahoidja vahelt mitu peot2it v2ikseid musti kivikesi v2lja. M6tlesin, et mul pole tykk aega nii tore olla olnud.

Eile oli koduigatsus ja hommikune vihm.

P2rastl6unal vedelesin rannas. Meri l6hnas. Inimesed magasid suud lahti, soolane vesi tilkus pruunidel kehadel, korvidega t2dikesed h6ikusid j2rjepanu: "Sladosti, trubotshki, garjatshije pirogi, kukuruza!"

Naljakas oli.

Eriti siis, kui tuli mustap2ine ilusate hammastega naine ja hakkas minu k6rvale j2rjestikku r2tikuid maha laotama. K6igepealt yhe - paar meetrit eemale, siis teise, natuke l2hemale, ja selle k6rvale kolmanda, ainult et see h2sti ei mahtunud enam.

"Palun v6tke kott natuke eest 2ra!"

"Mis? Ahah."

T6stan koti kuulekalt, aga vastumeelselt "natuke" vasakult paremale poole ja loen edasi. Kole naljakas on.

Mustap2ine naine paneb kolmanda r2tiku kenasti minu rannalinaga kohakuti ja heidab ise keskele, temast vasakule viskab pikali yks v2ike tydruk, ka mustap2ine, ja paremale poole, otse minu k6rvale k6hutab 2sja veest v2lja tormanud j6ehobu moodi turske tyyp, mustap2ise naise s6ps ilmselt. Minu r66muks mahub ta kenasti oma linale 2ra.

S66vad sihvkasid, tilguvad. Lamame siis kenasti neljakesi edasi.

Raske on naeru pidada. Mugistan tasakesi omaette.

Eestis on ikka toredalt palju ruumi - keegi ei pea sulle nii l2hedale tulema. Meetrine distants j22b ikka p2evitajate vahele, kui need just su tuttavad pole, v6i isegi siis. Mina igatahes nihelen igaks juhuks natuke paremale poole. Vaikselt vaikselt. J6ehobu m2rkab, aga naeratab laialt.

2006-08-29T13:23:00.000+03:00

K2isime Lvivis V. sugulaste juures kylas - Simferopoli rong oli lihtsalt v2lja myydud. Kaks korda oleme platskaartvagunis s6itnud - Kovilist Lvivi ja Lvivist Simferopolisse - ja p2ris tore on olnud. Mulle igatahes 6ine rongis6it meeldib - nii palju vahvaid ja naljakaid asju on n2ha.

Kell 9 6htul on k6ik mehed vagunis s2rgi seljast 2ra v6tnud, ainsad erandid on meie T. ja siis yks mees, kellel unes varbad t6mblevad (p2ris t2pselt ei saa aru, kas t6mblevad v6i liigutab ta neid niisama naljaviluks). Lapsed m2ngivad kaarte, kr2unuvad v6i joovad limpsi, paarikesed amelevad oma lavatsil, v2rvitud huultega korpulentsed prouad m22rivad leivale Druzhba nimelist sulatatud juustu ja karvaste 6llek6htudega onklid lebavad triibulisel madratsil k2ed kukla taga v6i k6listavad lusikat teeklaasis. Suhkrut antakse siin tshai k6rvale ohtralt - v2hemalt kaks-kolm lusikat2it ja veab, kui seda sulle kohe stakantshiku sisse 2ra ei segata.

Oo kummipl2tud, keemilised lokid, kontsakingad, erkpunaseks lakitud kyyned, karvased s22red, abielus6rmused, sihvkad ja sokihais!

66bimiskoha leidmisega Jaltas probleeme pole. Nii kui Simferopolist saabuv trollibuss uksed lahti teeb, on vastas kraaklev t2dikeste kamp, kes sulle yksteise v6idu oma toakest p2he yritab m22rida. Paar neist n2evad nii hirmu2ratavad v2lja, et nende juurde kyll ei s6anda minna. Valime l6puks v2lja yhe noore naise, kellel on kvartira okolo more ja nyyd elamegi siis Vassiljeva uulitsa hoovimajas, t6elises agulikorterikeses - kaks tuba, pisike k66k, kopitusel6hn ja armas aguliterrass viinamarjadega, lisaks koerad Baron ja Pastor, suurte siniste multifilmilike silmadega pisike hiirtepyydja kass, (emane, nimi ununenud), k6rvalkorteris elavad Oksana ja tjotja Zoja. T2naval on autovrakid ja palju lehkavaid prygikaste. Kusagil (V. arvates seina taga v6i p6randa all) kr6istab j2lle mingi kohalik Kr6mmi m6shka.

See noorepoolne naine, kes meid kohale juhatas, olla olnud Oksana kirikukolleeg, ta ise pidi parajasti kirikus olema. Sellest siis need kaks silti wc uksel - 'Jisus ljubit tebja' (sinine, k66gi pool) ja 'Iisus jest otvet' (punane, sees). Oksana ise on v2ga tore.

Kirjutan. V. kysib vahepeal, kas ta mu kopikaid v6ib vaadata. Ta kysib seda tegelikult reisi algusest peale iga natukese aja tagant, sest tal on numismaatikust s6ber, kellele ta on lubanud yhegrivnalisi mynte ja uuemaid kopikuid viia, sest neid pole palju k2ibel. V. teeb rahakoti lahti - kopikaid ei ole - , mist6ttu olen sunnitud vabandama.

Hommikuti keedab sportlaste meeskond suure potit2ie kaerahelbeputru ja 6petab mind 6igesti k6hulihaseid treenima. 6htuti nad harjutavad siin klikkimist - riputavad ekspressi kapinupu kylge, seovad n66ri ymber k6hu ja siis klikivad - sedasi kord n66r paremalt, kord vasakult, kenasti l2bi ekspressi, et liigutus muutuks v6imalikult automaatseks ja efektiivseks, sest kujutage ise ette, et k6lgute kusagil kalju kyljes, nii oma paarikymne meetri k6rgusel, toetute vasaku jala suurele varbale, hoiate parema k2e nimetiss6rmega olematust kaljunukist kinni ja peate vasaku k2ega k6ie 6iget pidi ekspressi klikkima - kui liiga kaua kohmitsete, v6ite tasakaalu kaotada, kui valesti klikite, siis sajate sealt ylevalt hiljem kogemata alla. Aga ise nad v2idavad, et see ei ole ohtlik, kui k6ik 6igesti teha.

Proovisin ka. Neljasel rajal. Uuh! Te ei kujuta ette! H2daga veel kuidagi yles sain, pika pusimise peale, aga allatulek ei tahtnud kuidagi v2lja tulla. Liiga hirmus oli. Minul igatahes tekkis psyhholoogiline t6rge, kui nad k2skisid mul jalatallad kaljuseinaga kohakuti panna ja keha seinaga yheksakymnekraadise nurga alla kallutada, nagu k6nniks - lihtne eksole! Mina lihtsalt ei julgenud k2si lahti lasta. Alla vaadates hakkas k6he. Vaatepilt oli j2rgmine: blond itsitav peanupp ja r2tikuga poiss, kelle k2es on n66r. Ja see n66r on tegelikult seesama k6iejupp, mille kyljes sa sel hetkel k6lgud, mille kyles ripneb parajasti kogu su niru eksistents, su kulmukarvad, konnasilmad ja surmahirm. Aga n66ri hoidev poiss vaatab vastasseinal kaheksandal rajal turnivaid p2gadikke.

Kole! Kole oli alla vaadata.

V2ga veider oli siis m6elda - seal yleval, ma m6tlen - miks on mulle alati tundunud, et ma surma ei karda. Sest kui ei karda, mis on siis see, mis paneb k2tega kramplikult k6iest kinni haarama, kui varvas kaljunukilt lahti libiseb? Mingi napakas instinktiivne liigutus ilmselt. Miks k2si nii raske lahti on lasta?

Meenub, et kunagi kymme aastat tagasi ytles V., et ta kardab surma. Suured helesinised silmad p2rani ja ripsmete pilkudes. Ma ei saanud aru. Vaat sedasi.

Poole ronimise pealt, parajasti siis, kui ei suuda varvastele 6iget toetuspunkti leida, tekib j2rgmine geniaalne kysimus - nagu ikka, igal pool, piimapoes, mikrofoni ees, t66le hilinedes - milleks ma seda k6ike teen, kui see nii vaevaline ja piinarikas on, kui ma kardan? Aga nii kui varba kusagile toetada suudad, avastad 2kki, et edasi l2heb k6ik kole ludinal ja tobe kysimus kaob iseenesest.

A. pildistab mind, mina naeratan, hammastega. Lehvitan - sedasi h2sti sangarlikult, kael 6ieli. P2rast selgub, et filmi polnudki fotoaparaadi sees, aga mis sellest.

Nagu ma ytlesin, oli allatulek k6ige keerulisem.

"Lase nyyd k2ed lahti!" 6petatakse k6iepambu juurest.

"Mismoodi 'lahti'? Ma kardan!"

Kymme minutit veenmist ja selgitamist ja paar minutit pausi.

"Kuule, tule kohe alla!"

"Ma ju kardan."

"2ra karda, suga ei juhtu ju mitte midagi." (Rahustades.)

"Ma ei julge tulla." (Ebalevalt.)

"Sa ei saa kuidagi teistmoodi alla, lase k2ed lahti." (Korduvalt, j2rjest resoluutsemalt.)

M66dub veel kena kymme minutit. Vahepeal helistab rahutu juhatus, V. v6tab vastu, vestleb nendega - Ta ei saa praegu r22kida, ta ronib kalju peal, jajah, ytlen edasi - mina v6idan aega, higistan, hingan sisse ja v2lja, raputan valusaid s6rmi ja varbaid.

Tundub, et minu puhul m6jub k6ige paremini lause: "Kuule, kell on juba kuus, varsti l2heb pimedaks, meie tahame ka nyyd ronida." Lasen k2ed kalju kyljest lahti, panen oma valutavad kr6nksus varbad nii nagu k2sti (ronimissussid on, muuseas, alati paar numbrit v2iksemad), aga k6iest haaran absoluutselt iga kord, kui T. n66ri natuke l6dvemaks laseb ja selline vabalangemise tunne tekib, kuigi kinnihoidmine on t2iesti kasutu.

P2rast oli napakas tunne - nagu auto6nnetuse oleks yle elanud. Varbad pakitsesid p66raselt, kui nad A. rohelistest ronimissussidest v2lja v6tsin. Yks valu ja vaev on see ronimine.

M6tlesin tykk aega, misasi see mul siis oli seal - surmahirm v6i usalduse puudumine v6i... Ilmselt ikka surmahirm, mis muud. Aga kui sa julgestajat ei usalda, siis ei saa ronida. Selleks et usaldada, on vaja muidugi teada, et n66r k2ib karabini kylge ja karabin ripub julgestaja v66 kyljes ning et l6ppude l6puks "Sinuga ei saa mitte midagi hullu juhtuda". Lihtne, eks ju? Miks mulle seda lauset lapsep6lves sagedamini ei korrutatud?

Never swim alone

2006-08-21T16:39:00.000+03:00

Never swim alone

Siisike on ajutiselt Jalta kandis ringi kooberdamas, saatke oma meilid, tähtsad sõnumid ja muu rämps tema e-postkasti, kui te muudmoodi tõesti ei saa.

Teie Mama Siisike

Põhupäisusest, rottidest ja hiirtest

2006-08-18T13:09:00.000+03:00

Eile avastasin õudusega, et olen oma paberpäeviku ära kaotanud. Lisaks sellele, et see oli täis depressiivseid, aga mulle arengu mõttes vajalikke sissekandeid, olid seal kirjas ka mõned raamatud, pildid, muusika või mõtted, mis mulle on meeldinud, mis olid plaanis ja muud asjad, mis kõik meeldinud või olulised olnud on, ühesõnaga meeldivaid ja ebameeldivaid asju sedasi parajalt pooleks.
Asjad, mida seal ei olnud, olid mu nimi, telefoninumber või meiliaadress. Nii et mul pole ilmselt lootustki seda tagasi saada. Kui rumal.
Ma ei tea, kas mind nii väga häirikski, kui keegi võõras inimene seda loeks. Pigem kurvastab see, et ma ei suuda kõike sealolevat taastada, ei mäleta mõningaid olulisi üksikasju. Kui päevikut ei oleks, siis ma ilmselt ei teakski, et olen elanud intensiivset ja vahvat elu. Tagantjärele kaob kuidagi kirkus ära, kas pole, kõik muutub palju ühtlasemaks, jäävad kas heledad, tumedad või kirevad perioodid, ilma et sugugi mäletaks, et pöörases masenduses olid natuke õnnelik ka või et rahulikul ajal oli tegelikult palju nukraid momente.
Ja, armas bloogikiibitseja, te ei saa arvatavasti kunagi teada, mida ma Kongos olles mõtlesin (kui teid ei peaks huvitama, siis ärge seda vähemalt niimoodi päris otse välja näidake!) - mis tunne on, kui kohalik hiiglaslik rammus souris öösel su FinnCrispi leiba ilmselt eksootilise delikatessi pähe krõbistab, taskulambi valgusvihu, sõbraliku palumise ega natuke vähemsõbraliku kilkamise peale jalga ei lase - souris sellepärast, et seal nad kutsuvad kõiki majas elavaid närilisi souris ja ja õuenärilisi rat, mis tähendab niisiis, et õues võite kohata imepisikest armast roosade kõrvadega arglikku rotti ja toas suurt ablast kahhelkive krõmpsivat ja kopsukatku levitavat hiigelhiirt, kes öösel mööda teie sääsevõrku üles lae alla leiva järele lippab ja teist suurt väljagi ei tee - , mis tunne on, kui kell kuus hommikul seisab ühest silmast pime shokolaadipoiss su hotellitoa ukse taga, ämber käes, ja ütleb "Psst! Mama, mai-mai!", või kui te mõnel hirmsal ööl olete sunnitud kõrvulukustava äikesevihma ja kõuemürina saatel und ootama ülemuse diivanil, üleni higisena, sääsevõrku mässituna, turvalisuse pärast, ja kokkupandav hambahari, paar puhast pesutükki ja sinivereliselt rootsi poisilt laenatud sirelililla käterätik on kõik, mis teil on olnud aega kaasa haarata.

Kahtlustan, et jätsin päeviku eile bussi - seal ma seda vist viimati lappasin. Kui te selle juhuslikult leidnud olete, või kui näete, et mõni bussijuht suitsupausi ajal loeb läbipaistvate kaantega märkmikku ja naerab, siis te võite muidugi kenasti teada anda ja... Leiutasu ma küll ei paku, aga mis teil või bussijuhilgi sellega pihta oleks hakata. Aa, no te võite muidugi oma märkmetega jätkata sealt, kus mina pooleli jäin ja selle pärast mu surma kenasti raamatuna välja anda näiteks, aga mina teie asemel seda ei teeks.

Muuseas, ma olen tegelikult üsna staažikas põhupea, tookord hommikul, kui sisse magasin, unustasin ka omajagu asju maha, see tähendab, et mõned riided jäid toolileenile ja telefonilaadija jäi ka seinakontakti, kui nad mulle fuajeest kell 5.15 helistasid ja küsisid, miks mind veel seal ei ole ja kui ma kogu oma tavaari pooleteise minuti ja ilge ähmiga segiläbi seljakotti olin sunnitud viskama ja täiesti tundmatut köögitreppi mööda alla, kõigepealt kogemata keldrisse ja siis jälle üles tuiskasin - lift nii varakult veel ei töötanud - , et mitte lennukist maha jääda. Pärast olin väga üllatunud, kui kõik kenasti tagasi sain, pidin ainult "Contrôle des objets perdus n: 3687" nimelisele lipikule allkirja andma. Seal seisis: local (emplacement) 222, 7h30, 26/07/06, description de l'objet: 1 jupe (mis tähistas tegelikult mu ainumast kaasasolevat paari lühikesi püksa, milleta ma ekvatoriaalses kliimas hakkama pidin saama), 1 polo (looduskaitseringi samblaroheline särk), 1 écharpe (D. kingitud Jeemenist pärit roosa sall, mida ma natuke nagu armastan, sedavõrd kuivõrd asju üldse saab armastada), 1 chargeur. Trouvé par : G.

Oo, aga mis rottidesse puutub, siis nende minemapeletamiseks pidi kõige tõhusam olema, kui rotile pisut peksa anda - niimoodi, et ta juba piiksuma hakkab -, ja ta siis uuesti lahti lasta. Mina kahjuks ei julgeks, ma tõesti ei ole suurem asi kakleja, aga võibolla teie julgeks?
Kunagi Poe tänaval elas meil ka üks hirmus tegelane, meie juures käis ta laesse söödud suure augu kaudu katkisest vetsupotipaagist vett joomas ja rotimürki näksimas - minu mäletamist mööda söötsime talle B. ja K.-ga terve poolekilose paki jagu helesiniseid ja roosasid graanuleid sisse, aga ta külastas meie veelokaali järjekindlalt edasi. Köögis talle millegipärast õnneks ei meeldinud, aga see-eest korrus kõrgemal M.-i ja M.-i köögis tundis ta ennast tõeliselt koduselt ja laamendas ja õgis nii mis kole. Huuh jah, vetsus ma kartsin tookord ikka kangesti käia...
Viimati kohatud hiirtest kõige sarmikam oli kindlasti see Pärnu rannas jäätiseputkast kiikede suunas välja jooksnud pisike käbe hiir - ma pole tükil ajal midagi nii armast näinud, öelgu kollektiiv mida tahes.
Kui ma väike olin, siis vanaema pidas vahel mõnda hiirt paar päeva kolmeliitrises purgis. Ema ütles alati "Fui!", et kusse kõlbab, et vanaema on peast segi läinud ja et lasku kohe hiir lahti, aga mulle meeldis hiirele juustu anda ja vaadata, kuidas ta purgist pääsemiseks hiigelhüppeid tegi, ise selline pisike ja läbipaistvate kõrvadega. No lõpuks vanaema muidugi lasi hiire õue lahti ka.

2006-08-07T13:40:00.000+03:00

Siin on liiga palju mind, see ajab nutma. Miks see ära ei ole kustunud?

Marécage de la mélancolie *

2006-08-05T15:09:00.000+03:00

Kujutage ette, et mind ei saadetud seegi kord Gomasse ega Bukavusse, vaid Mbandakasse, Equateuri provintsi, kus on hästi lahe metsik loodus, džungel ja vihmamets, ja mõned järelejäänud pisikesed pügmeed, kes äärelinnas oma kärusid lükkavad ja keda seal keegi ei salli.

Hotell Afrique'is polnud vett, aga selle eest olid sääsed ja rott, kes öösiti mu leiba sõi.

Tervelt kaks korda selle aja jooksul anti meile liikumiskeeld, turvalisuse pärast.

Kõht on mul siiamaani kergelt lahti - juhtusin MONUCi kohvikus einestama - aga muidu on kõik korras, ärge muretsege! Küll ma varsti ka laekun.

Tervisi Kinshasast!

* Sedasi ütles Equateuri kohta MONUCi inimõiguste spetsialist (pügmeedest ja naistest rääkides).

2006-07-24T00:43:00.000+03:00

Bryssel on nii armas, mälestused ripuvad igal nurgal. Istun terve ôhtu oma lemmikkôrtsus. Selline tunne on nagu koju oleks tulnud, siinne ôhkkond millegipärast sobib mulle.
Hommikul avastasin üllatusega, et lennujaamad on mulle ka meeldima hakanud, lendamine kui niisugune üldse. Täna olid väga ilusad pilved ka, kord täpilised tupsud mööda taevast laiali pillatud nagu leopardi nahk, kord selline päikesest sillerdav ulmeline türgi saun ja kohati nagu vahustatud piimaga kohv, millele keegi törtsu kaneeli peale on visanud. Nad olid mulle bisnesklassi piletid broneerinud, mistôttu sai päris hästi süüa. Ma ei tea, kas selle pärast vôi üldse... kuidagi veider tunne on, siin linnas ka, siin ma elasin kunagi ju vaese üliôpilasena, supermarketi prügikastist käisime kell kaheksa hommikul väljapraagitud sööki toomas (ärge palun T.le öelge!). Te ei tea, mida kôike peened toidupoed prügikasti saadavad! Turul kauplesime noorte maroko kuttide käest hinnaalandust, M.ile alati anti kôike odavamalt, tema oli blond. Noh, ja nüüd ma siis môtlen, millisesse restorani minna, magan hotellis, mis asub Horta maja ja muusikariistade muuseumi lähedal, alleel, mida mööda tol aastal iga päev kooli läksin ja vähemalt korra nädalas erasmuslaste peolt koju kakerdasin. Jôle ônn terendab igal tänavanurgal vastu. Tahaks tagasi nii nagu siis...
Teie S. St.Géryst.

2006-07-18T19:53:00.000+03:00

Stuudiosse ei saa kahjuks. Nädalavahetusel folk. Esmaspäeval lendan Kini, kui viisa saab ja kõik ootuspäraselt läheb. I. pulmast on kahju - sinna ma ilmselt seekord ei jõua.

Reprise

2006-07-16T22:50:00.000+03:00

Kõigepealt helistas G.-J. ja küsis, kas ma seekord tulen. Et A. ja kõik on juba seal. No ilmselt ta A. telefonilt helistaski. Ütlesin, et mul on kole kahju, aga et ma vist seekord jätan vahele. Ent ma ei olnud siis veel viimaseid meile lugenud...
Vahel ma tõesti mõtlen, et kui ise ei oska oma elu korraldada, siis korraldatakse asjad sinu eest. See kehtib eriti minusuguste uina-muinade kohta.

Näkkide raskest elust

2006-07-16T20:14:00.000+03:00

Nii paljude lahedate inimestega olen tuttavaks saanud. Laupäev oli jälle väga tormiline. Röövel Ööbik ja... Plinkis kõvasti. Oo, kõik läheb nii kiiresti! Ma ei oska öelda midagi muud, kui et mulle meeldib mu praegune elu.
Eile öösel käisin juba kaks korda ujumas. Tegime M.-iga öistele lõkkelistele näkineiusid. Täitsa pael! Mina arvasin muidugi, et need seal teisel kaldal olid tuttavad - M. rääkis nendega küll niimoodi nagu nad oleksid ta vanad sõbrad -, ent veest välja loivates selgus, et ei olnud need tuttavad ühti. Oi jah, pole see näkineiude elu ka kerge midagi.

Aga kui teil juhtumisi kah võti mõne veekogu läheduses kaotsi peaks minema, armas bloogikiibitseja, siis kutsuge mind - ma võlun kõik võtmed tiigimudast, Emajõe põhjast või kaldaäärsest lehepurust välja. Päikse käes, kuuvalgel, isegi päris kottpimedas, kui vaja peaks olema. Täitsa täitsa lõpp!

2006-07-14T16:14:00.000+03:00

Staadionil peesitamine lõppes seekord õhtusöögiga mere ääres. Päris naljakad lood...

Armas bloogikiibitseja, öelge otse välja, kas teie meelest on tõesti imelik, et keegi päevitab staadionil?

"No kuule, kesse läheb staadionile niiviisi provotseerivalt päevitama," ütles ta igatahes õhtul.

Aga minu jaoks ei ole staadion mingi lantimise koht. Mulle põhimõtteliselt sportlased ei meeldi. Mul ei ei tuleks pähe ka sinna kedagi võrgutama minna. Ma ei pane isegi meiki peale ja paljastan oma tselluliidi täies ulatuses ja pealegi üsna muretult.

Aga sellega on alati nii, et kui sa meeldida ei püüa, kleepuvad inimesed külge ja siis kui kõigest hingest kellegi tähelepanu äratada üritad, kukuvad asjad hüpertotakalt välja.

Nojah, ma olen ilmselt naiivne. Seda ma mõtlesin, et misasja need lärmavad vasak-parem-vaskud igal ringil "Paremale vaat!" karjusid. Napakad.

Viimasel ajal leian niisiis kogu aeg kinnitust, et mingi osa meestest on lihtsalt nõmedad.

2006-07-10T18:49:00.000+03:00

Täna kirjutasin tervelt neli viisakat kirja kellelegi ilmselt skisofreenilisele Monsieur Ratatouille’le (nimi muudetud), kellel olid nädalavahetusel jälle uued probleemid tekkinud, üks hullem kui teine - see mees saadab mulle algusest peale peaaegu iga päev meile - , vastasin mitmele väga kahtlase saidi omanikule, istusin Adolescent en Crise’i kõrval ja pidin pealt kuulama, kuidas ta valjuhäälselt jäätist limpsis, ohkis ja netist mingite beibede pilte kommenteeris „Putsi raisk, millised eided!”, „Rrrõvää!” ja ilmselt oma ema telefonis sõimas. Selline imeline päev oli, ei tahtnud koju minnagi, teate. Mõtlesin, et küll on kahju, et... aga noh.. õnneks saan veel viimaseid päevi nautida seda absurdset õhkkonda ja selliste eksistentsiaalselt oluliste küsimustega tegelemist. Olen nüüdseks aru saanud, et Raadio-R.-il on sügavalt õigus, kui ta ütleb, et absurditunnetus on elus üks olulisemaid asju. Aaah, tegelikult on mul muidugi süda juba ammu väga paha, aga ma ei taha sellest siia kirjutada.

Naeratan teile, armas bloogikiibitseja. Ei ole mõtet mu peale niimoodi vihastada.

2006-07-08T18:27:00.000+03:00

Ootamatud asjad on nii võluvad. Neid ma kogu aeg ootangi. Ja neid juhtub ka. Eile näiteks sattusin peale kontserti Pahade Seemnetega takso peale ja ühte täiesti tundmatusse kohta ühele teisele kontserdile. Käisin meestega saunas, ujusin väikeses auravas järves, (hmm, tiigis siiski pigem, ärme liiga palju ka ilustame) toimetasin selle põhjatust mudasest põhjast varbaste vahel pinnale kellegi tagaigatsetud autovõtmed, leidsin end kella kolme paiku päeval lämmatavas leitsakus kahe võõra poisiga oma lemmikkohvikus pannkooki söömas. Siis pandi justkui filmilint jälle seisma.

Tundub, et ma pole ennast veel kunagi nii toreda, vaba ja sõltumatuna tundnud. Rahulolu on vahelduseks kuidagi kosutav, onju?

Üleeile nägin S.-i. Mina poleks teda küll ära tundnud, aga tema tundis mu millegipärast ära. Ei teagi, mida öelda... Miks ma üldse peaksin selle kohta midagi ütlema või mõtlema? Aga iseenda üle olen siiski üllatunud. Olen ikka täiesti keskpärane tundetu tüdruk. Normaalne inimene ühesõnaga. Poleks kunagi arvanud. Aga see vist ei ole kompliment.

2006-07-03T18:29:00.000+03:00

Elu kisub kuidagi tormiliseks. Eile käisin kaks korda ujumas, hommiku poole ööd jõin ühe Vana-Tallinna-keefiri kokteili, üldse ei maganud, peas keerles nagu karussell - sellest siis see segastel asjaoludel suplus varahommikuses soojas Emajões - tulin otse rongiga Tartust Tallinnasse tööle ja olin üsna produktiivne ja endaga rahul ka veel. Sellised nädalavahetused hoiavadki mind veel elus. Kolm hästi vahvat päeva. Jee!

Kirjutamiseks pole üldse aega kahjuks. Imestan siiralt, et te ikka veel käite siin, armas bloogikiibitseja.

Siis lubasin endale, et mina ei hakka kunagi vabatahtlikult igavat elu elama. Ei ole mõtet. Te võite nüüd mõelda, mis te iganes tahate - panna mind Tartu boheemide, jobude, muidusööjate ja lillelaste sahtlisse kui vaja peaks olema - mis sellest!

2006-06-25T13:23:00.000+03:00

Sel nädalavahetusel on siis tõeline Eesti tuur - Tallinn, Pärnu, Tartu. Pärnus oli kolmest eri allikast valjult kostev jälestusväärne muusika ja mingid jaanipäevamölakad. Käisime M.-iga ranna ääres jalutamas ja juttu rääkimas - seal, kus hõõguv daam peaks päikselõõsas põletatud meest kohtama (ma arvan, et te teate küll, kus see on). Mingit lõket ei olnud - ei teinud - ei tundnud selle järele eriti puudust ka. Mul ei ole tegelikult elus ühtegi väga erilist jaanipäeva olnud ja ma ei oska sellest päevast kunagi midagi oodata ka.
Öisel tänaval jalutas meile vastu V. Kunagi me sõitsime V.-ga ikka koos kooli ja siis ühel hommikul oli tema ema peaajukasvajasse surnud ja mina ei osanud midagi mõistlikku öelda. Olin vist just küsinud, kas tal on matemaatika kontrolltööks õpitud. Tal ei olnud. Viimati nägin teda mõne aasta eest Tartu-Pärnu liinil, bussis, viimases staadiumis...

Laupäeval lendas M. New Yorki ja mina päevitasin üksi naiste rannas, kus iga kord jalutab ja luurab järjest rohkem mehi. Seekord sörkis üks triibuliste ujumispükstega tüüp minust umbes meetri kauguselt mööda, kuigi ümberringi oli ligi kümme meetrit vaba ruumi, ja jäi natuke eemal käed puusas ülbelt seisma. Teesklesin, et olen lühinägelik ja tõstsin raamatu päris näo juurde - lugeda niiviisi üldse ei näinud, aga vähemalt oli see tüüp mõne aja pärast ära läinud. Ohh. Sellised asjad on vist miski, millest ma ei hakka kunagi aru saama. Milles asi on?
Sõitsin Tartusse - tegin D.-ga treti I. juurde ja Zavoodi ja siis panime ta I.-ga hommikul bussi peale. D. lendas Kopenhaagenisse.

Mulle ikka väga meeldib Tartu, aga suviti alati millegipärast kriibib siin miski. Võibolla see Tartu on minu jaoks lõplikult otsas, võibolla seda enam ammu ei ole, ainult et ma järjekordselt ei taha lahti lasta. Ükski teine linn ei ole nii valusalt armas... Jalutan vanades kohtades, kõik on nii nagu ikka. Isegi S. ilmub kusagilt keset Rüütli tänavat välja, ütleb, et hakkab nüüd suureks saama, kutsub mind nagu muuseas oma pulma (naist tal kahjuks pole veel, aga see on kõige väiksem probleem, peamine on ju naisevõtutahe) ja lohistab mu jutu jätkuks Treffneri ukseorva, võtab siis kotist flöödi ja hakkab mängima "Quand je bois du vin..." ja muid lugusid samast zhanrist. Istun trepile maha ja ootan, millal ta jõuab veiniloo juurest "Belle qui tiens ma vie (captivé dans tes yeux)" juurde, aga seda lugu seekord millegipärast ei tule ega tule. Naeran mõttes - S., muuseas, laulab seda alati väga imetlusväärse kurva paatosega - ja mõtlen, et vaat just sellepärast ta mulle meeldibki, et ta suudab alati millegi sellisega üllatada - tõukab äkilise küünarnukilöögiga oma võlumaailma ukse lahti ja tõmbab su sinna kaasa. Ja sina kuulad ja imetled ja kõik on natuke nagu filmis. S. on selline poiss, kes ei sobi siia maailma mitte üks raas - üks uduse pilgu, aga selgete silmadega inimene. Sellepärast ta mulle sümpaatne ongi.

Nüüd torman kollektiivi proovi.
Homset ei taha tulla lasta, aga sellest ilmselt ei pääse, ükskõik mida ka ei teeks.

Segaselt... sõprusest ja muust

2006-06-25T12:17:00.000+03:00

Õudne on inimestega hüvasti jätta. Eriti nendega, kes sulle olulised on. On selline tunne nagu kõik jääks seisma - nagu sälk lüüakse siledasse puusse või nagu plaat, mis hüppab. Üksi on siis raske olla.
Mul on nii kahju, et ma selline passiivne olen olnud ja olen, et ise nii harva kellelegi helistan või kirjutan. Õnnelik olen küll, kui teised minuga kontakti otsivad, aga mul vist pole pidevalt inimesi vaja. Mõnikord võibolla oleks ka, aga ma ilmselt ei saa aru, et on. Alles sõpradega koos olles läheb tuju heaks ja siis olen üllatunud, et mul endal ei tulnud mõttesse nendega kokku saada. Aga iseenda seltskond tundub ka jälle piisavalt tore, nii et ma ei tunne eriti kellestki puudust. Ja isegi kui tunnen, siis... ei suudaks ma seda ilmselt ealeski päriselt tunnistada.
Inimeste peale minu meelest ei või eriti kindel olla. Lihtsalt ei maksa. Neil on nagunii kõigil oma elu ja oma saapapaelad. On kaks inimest, kelle peale ma olen võinud täiesti kindel olla, aga neid ei ole enam, nii et isegi see kindlustunne oli tookord illusioon.

Ohh, ikka selle kaotusehirmu ümber kõhkleb ja luurab mõte salaja.
On ju nii, et kui inimesed päriselt lahkuvad, tulevad nende asemele uued? Ja kui tupikusse jõuad, oled sunnitud tagasi pöörduma ja uue teeotsa valima?

Ma arvan ikka, et ma ei ole ilmselt teatud nähtusi veel ära teeninud. Kui ise teisi usaldada ei suuda, siis nemad tajuvad sind samamoodi ebausaldusväärsena, kas pole? Aga kui kõik täiesti lahti lasta, hirm ka, ma mõtlen, eee... , kui kõigest vabatahtlikult loobuda, siis on ehk lootust selleni jõuda, ah?

2006-06-22T18:52:00.000+03:00

Ostsin eile uued kingad, tulin tööle - võttis ligi kümme minutit rohkem aega ja kooberdamist kui tavaliselt. Tee peal sain aru, et viimati tundsin end sama kohmaka ja ebagraatsilisena vist siis, kui mul jalaluumurd oli - kipsi ja karkudega, handicapéna. Mõtlesin, et tegelikult ei ole nendega mitte kui midagi mõistlikku teha, kui nurgas seismine ja ilus olemine välja arvata - jalutada nendega ei saa ja tantsupeol osutuksid nad sootuks ohtlikuks ja mõttetuks.
Esimene asi, mida hommikul uksest sisse astudes kuulsin, oli toreda meeskolleegi lubadus mind kohe drageerima hakata, kui ma peakski edaspidi nende kingadega käima hakkama - need teevad mind nimelt ligi kümme sentimeetrit pikemaks.
Kui ma vandudes ja niuksudes oma verised koivad uutest jalavarjudest välja võtsin, venis kolleegi nägu muidugi pikaks. Lubasin kenasti kingad poodi tagasi viia. Drageerimise lõpp ühesõnaga. Homme paljajalu.
Mina ei taha olla naine.

2006-06-21T18:37:00.000+03:00

Igal hommikul kell üheksa istub see mees oma toas laua taga ja vaatab aknast välja. Aken on lahti ja mehel ei ole kunagi särki seljas. Üleeile ajas ta habet, eile lihtsalt istus ja vaatas sedasi vaikselt ja täna lappas ajalehte - ilma prillideta. Nüüd ma ei saa sellest majast enam rahulikult mööduda, pean espetsiaalselt järgi kaema, kuidas tal seal asjalood on parajasti.

Selline veider vanamees on. Aga ta ei ole õnnelik. Istub kuidagi imeliku näoga, nagu sügis hakkaks tulema ja kõik läheks pimedaks ja ... Selline nägu on inimesel, kelle ristsõnad on juba kõik ära lahendatud.

2006-06-20T18:40:00.000+03:00

Staadioni aias on auk ja sealtkaudu ma käin seal üleval õhtuti lugemas, sest mul ei ole aeda ja siin ei ole parki ja surnuaial lugeda mulle ei meeldi - see viib mõtted sinna, kuhu ma ei taha neil minna lasta.

Poleks kunagi uskunud, et sellises kohas istumine võiks mulle meeldima hakata, aga näe, tõesti.
Igasugune kõrge avarus ja õhk on tegelikult kuidagi rahustavad - inimesed on kaugel, teevad omaette soojendusjooksu või venitusi ja nad on õnneks piisavalt eemal, nii et lärmi pole ka kuulda. Ainult kastmisvesi suriseb õrnalt ja vahel harva kolistab keegi stardipakuga – toimetavad omaette. Minu raamat loeb seal ennast ka ise. Tahaks ainult, et oleks rohkem aega lesida.

2006-06-19T18:37:00.000+03:00

Mõne Pärnu kodu rõdul päikese käes alanud ilusa hommiku eest võiks praegu kõik ära anda. Vanasti me istusime seal kõik kolmekesi öösärgi väel. Siis olin ka nende hommikute pärast õnnelik, aga nüüd on veel eriliselt nostalgiline mõelda. Mõnede asjadega on õnneks nii, et oskad neid hinnata ka siis, kui nad parajasti käes on. Ja mul on need hommikud vist pooleldi veel alles, onju, kuigi - niuts-niuts - keegi ei tee mulle enam omletti ega toorjuustu ja mooniseemnetega meloni-maasikamagustoitu. Ma tean ise ka, et ma olen tõesti nagu väike ärahellitatud tüdruk selle koha pealt, aga ma'i saa sinna ju midagi parata. Isegi kui keegi seda praegu teeks, siis see ei oleks ealeski "sedasi" - öösärgi väel, suvaliselt, kohvitass pihus, selline eriline omlett. Selline, mis ajab mõttetu tööpäeva lõpul arvuti taga lambist nutma.

Igatsen väga-väga.