Trieste
T2na magasime rannas kalameeste juures kivide vahel. 66sel oli ysna suur m66n, nii et vesi 6nneks taganes, aga uni oli suhteliselt rahutu, sest 6hus lendasid ringi mingid satikad, t2navalamp paistis otse n2kku ja peale m66na ilmusid ei tea kust lagedale pardid, keda kivide vahelt v2lja ilmunud v2rske pidus66k kangesti pr22ksuma ajas. Ajuti nad k6ndisid meist nii l2hedalt m66da, et kartsin, et nad paterdavad mu prillid sodiks. V6ibolla ma n2gin seda unes, aga mulle tundus, et 66sel maandus mingi lind mu puusakondile ja kykitas seal veidike aega.
Hambaid ja n2gu hiilisime pesema sama hosteli vetsu, kus T. eelmisel aastal magas. P2rast k2isime ujumas, mis oli v2ga v2rskendav ja tore. Triestes on rannas sellised k6nnitee moodi platvormid ja merre viib metallist trepp. T2na hommikul olid lained nii suured ja paar korda l6in ennast vastu seda metallist kaaderv2rki nii valusasti 2ra, et treppi m66da sygavamasse vette laskuda tundus liiga ohtlik.
Veneetsias oli p2ris tore biennaal. Mulle ju kaasaegne kunst enam-v2hem meeldib ka. Sophie Calle'i t66 oli k6ige lahedam. Ta oli yht ja sama kirja lasknud interpreteerida v2ga erineva tausta v6i ametiga naisterahvastel. Kirja oli vist saanud seesama Sophie ise ja selles teatas ta mees, et j2tab ta maha. Ja biennaalil oli siis umbes kolmkymmend erinevat asja, mis sellest kirjast tehtud oli - ajakirjanik oli kirjutanud sellest uudise, psyhhoanalyytik lahkas seda edaspidi ja tagaspidi, kirjanik oli valmis vehkinud v2ikese novelli, ladina keele ekspert oli t6lkinud selle ladina keelde, maletaja esitas oma shahh-matt versiooni ruudulisel malelaual, helilooja oli kirjutanud yhe loo, comedienne esitas seda sketshina, tantsija tantsis, kriminalist uuris kirja v6imaliku kuriteokoosseisu kokkupanemiseks, tekstianalyytikud ja stilistid yritasid sehkendisest leida igasugu assonatse ja ellipseid, raamatupidaja t66 tulemusel v6isime n2ha tabelit, kus seisis: total passif ja total actif ja nii edasi. Ja k6igist neist naistest olid suures formaadis fotod ja siis nende analyysi tulemus paberil v6i fotol ning lisaks v6is yhes ruumis n2ha videoreportaazhe interpreteerimisprotsessidest, mis oli mu meelest ysna humoorikas. Ja k6ik need erinevad t6lkev6imalused! Yks ja seesama tekst pimedate kirjas, morses, triipkoodina, stsenograafiliste m2rkidena... Tegelikult oleks pidanud seda ise n2gema.
Aga Veneetsia kui linn on ysna tyytu. Seal on k6ik nii kohutavalt kallis, et sellep2rast me vaatasimegi 2ra ainult Giardini ja Arsenale yhes M2etammega j2igi nii nagu ta on, peaaegu puutumata, kui mitte arvestada pooltunnikest enne sulgemisaega, mis meil esmasp2eva 6htupoolikul 6nnestus sinna kaeda.
6htul oli tore v2rske tugev paduvihm. Horisont oli yleni tumehall ja midagi ei n2inud. Mulle meeldis see yliv2ga ja T.-le absoluutselt mitte. Imelik on jah, et kui keegi kurvastab v6i kellelgi on paha, siis l2heb endal ka tuju 2ra ja hakkad m6tlema, kas peaks ka olukorda kuidagi traagiliselt v6tma ja s2rki iga hinna eest kuivana hoidma. Kuigi minu meelest, kui kui sa midagi ei yrita hoida, siis ei ole ka midagi kaotada ja kahetseda ja nii edasi.
Kui vihm yle j2i, siis avasime paar veinipudelit ja istusime loksuva kanali kaldal v2ikesel paadikail, jalad vees. See oli mu meelest p2ris tore. T. oleks peaaegu oma pl2tu 2ra kaotanud - see l2ks kogemata kanalisse allavoolu triivima. Yllatav oli ainult, et T, kes enne kangesti vihmavett kartis, kooris ennast m6ne sekundiga t2iesti iseenesestm6istetavalt poolpaljaks ja hyppas jalavarjule kanalisse sulpsti j2rele. Mina ohhetasin, k6kutasin ja aplodeerisin kaldal. Tore, kui inimesed suudavad sind ikka aeg-ajalt millegagi yllatada.
Veneetsias magasime pargis jalgpalliv2ljaku k6rval. Oli t2itsa rahulik ja vaikne.
Nii. L6petan seekord. Edasi Sloveeniasse!
Hambaid ja n2gu hiilisime pesema sama hosteli vetsu, kus T. eelmisel aastal magas. P2rast k2isime ujumas, mis oli v2ga v2rskendav ja tore. Triestes on rannas sellised k6nnitee moodi platvormid ja merre viib metallist trepp. T2na hommikul olid lained nii suured ja paar korda l6in ennast vastu seda metallist kaaderv2rki nii valusasti 2ra, et treppi m66da sygavamasse vette laskuda tundus liiga ohtlik.
Veneetsias oli p2ris tore biennaal. Mulle ju kaasaegne kunst enam-v2hem meeldib ka. Sophie Calle'i t66 oli k6ige lahedam. Ta oli yht ja sama kirja lasknud interpreteerida v2ga erineva tausta v6i ametiga naisterahvastel. Kirja oli vist saanud seesama Sophie ise ja selles teatas ta mees, et j2tab ta maha. Ja biennaalil oli siis umbes kolmkymmend erinevat asja, mis sellest kirjast tehtud oli - ajakirjanik oli kirjutanud sellest uudise, psyhhoanalyytik lahkas seda edaspidi ja tagaspidi, kirjanik oli valmis vehkinud v2ikese novelli, ladina keele ekspert oli t6lkinud selle ladina keelde, maletaja esitas oma shahh-matt versiooni ruudulisel malelaual, helilooja oli kirjutanud yhe loo, comedienne esitas seda sketshina, tantsija tantsis, kriminalist uuris kirja v6imaliku kuriteokoosseisu kokkupanemiseks, tekstianalyytikud ja stilistid yritasid sehkendisest leida igasugu assonatse ja ellipseid, raamatupidaja t66 tulemusel v6isime n2ha tabelit, kus seisis: total passif ja total actif ja nii edasi. Ja k6igist neist naistest olid suures formaadis fotod ja siis nende analyysi tulemus paberil v6i fotol ning lisaks v6is yhes ruumis n2ha videoreportaazhe interpreteerimisprotsessidest, mis oli mu meelest ysna humoorikas. Ja k6ik need erinevad t6lkev6imalused! Yks ja seesama tekst pimedate kirjas, morses, triipkoodina, stsenograafiliste m2rkidena... Tegelikult oleks pidanud seda ise n2gema.
Aga Veneetsia kui linn on ysna tyytu. Seal on k6ik nii kohutavalt kallis, et sellep2rast me vaatasimegi 2ra ainult Giardini ja Arsenale yhes M2etammega j2igi nii nagu ta on, peaaegu puutumata, kui mitte arvestada pooltunnikest enne sulgemisaega, mis meil esmasp2eva 6htupoolikul 6nnestus sinna kaeda.
6htul oli tore v2rske tugev paduvihm. Horisont oli yleni tumehall ja midagi ei n2inud. Mulle meeldis see yliv2ga ja T.-le absoluutselt mitte. Imelik on jah, et kui keegi kurvastab v6i kellelgi on paha, siis l2heb endal ka tuju 2ra ja hakkad m6tlema, kas peaks ka olukorda kuidagi traagiliselt v6tma ja s2rki iga hinna eest kuivana hoidma. Kuigi minu meelest, kui kui sa midagi ei yrita hoida, siis ei ole ka midagi kaotada ja kahetseda ja nii edasi.
Kui vihm yle j2i, siis avasime paar veinipudelit ja istusime loksuva kanali kaldal v2ikesel paadikail, jalad vees. See oli mu meelest p2ris tore. T. oleks peaaegu oma pl2tu 2ra kaotanud - see l2ks kogemata kanalisse allavoolu triivima. Yllatav oli ainult, et T, kes enne kangesti vihmavett kartis, kooris ennast m6ne sekundiga t2iesti iseenesestm6istetavalt poolpaljaks ja hyppas jalavarjule kanalisse sulpsti j2rele. Mina ohhetasin, k6kutasin ja aplodeerisin kaldal. Tore, kui inimesed suudavad sind ikka aeg-ajalt millegagi yllatada.
Veneetsias magasime pargis jalgpalliv2ljaku k6rval. Oli t2itsa rahulik ja vaikne.
Nii. L6petan seekord. Edasi Sloveeniasse!
posted by Siisike @ 13:43
1 comments
1 Comments:
....eee Veneetsia on lahe. Nagu üks suur ilma katuseta maja. Ja autosid ei ole. Ja vahel kui kanali servale tupikusse satud ja näed, et sillad on kuskil eemal, aga nendeni otse ei saa, siis ajab närvi küll. Ja kogu elu toimub vees. Aga jah, turist olla on igal pool tobe, viimati ma olin Veneetsias nn tööl, see andis linnale hoopis teise näo.
Postita kommentaar
<< Home