Oleme kolmandat p2eva Marrakechis. Kyll see linn tundub alles v2sitav! Tunnis olen sunnitud vastama umbes mitmekymnele hispaania- ja prantsuskeelesele kysimusele oma p2ritolu, vanuse ja perekonnaseisu kohta. Sageli lihtsalt vaikin, sest vastamine tekitab kohe veel pikemat seletamist, mis tekitab j2lle kusagile butiiki meelitamist, mis omakorda tekitab ostukohustust. Ja k6ik see kokku ajab p2eva l6puks pea nii p66ritama, et... Kole v2sitav on nendega jageleda, enamasti ma t6esti ei viitsigi. Kogu vestlus piirdub nagunii yhtede ja samade pealiskaudsete fraasidega.
Hommikupoolikul l2ksin yhe j2rjekordse pealetykkiva myyjaga lausa k2sipidi kokku. Ta nimelt hakkas mind 6last tirides oma poodi lohistama. Mina punnisin vastu ja ytlesin "Ne me touchez pas s'il vous plait!", mille peale tema vihastas ja t6ukas mind, mille peale mina t6ukasin teda veel hullemini vastu. Piinlik oli kyll, aga kokkuv6ttes tundus mulle selline nahhaalsus juba liig mis liig.
T2na tutvusime veel mingite Sahara poistega, kes kutsusid meid teed jooma, ainult et teelaua taga selgus, et nad ei oska koralikult ei inglise ega prantsuse keelt ja sellep2rast oli kole igav. Paari lauset nad siiski oskasid ja nii nad siis korrutasid pool ajast meile m6lemale "Juu arh bjutifull!" Ma j2in l6puks juba peaaegu et uskuma. Tore onju? Bjutifull siis bjutifull! Ainuke kahtlus muidugi on, et nad m6tlesid T.-d, kes on blond. Jama lugu!
Sageli s6imavad mehed siin naisterahvaid gaselliks. Mina olin algul v2ga solvunud. P6him6tteliselt on gasell ju umbes sama s6raline loom nagu lehm. Igatahes mina jalutasin sellise 'pirni' peale minema, T. kyll kahtlustab, et see on m6ni kohalik iganenud kompliment, aga ega ei v6i j2lle teada ka, parem on vast siiski jalga lasta.
Hennamaalingu lasin uuesti teha. K2tele ja jalgadele. Must pidi k6ige kauem pysima - kuu aega. Kahtlustan, et see on ainult sel juhul, kui k2si mitte pesta.
Musta n2okattega maalijanna pakkus v2lja, et v6iksin yhega tema poegadest abielluda. Seletasin h2sti delikaatselt ymbernurga, et ma h2sti ei tahaks nagu, aga maalijanna muudkui tegi mulle komplimente ja sobitas aga kosja edasi. Siin paistab see abielu olevat ikka k6ige alus, naisterahva elus v2hemasti. No missa hing ikka muud oskad tahta!
Hotell on meie ainus pelgupaik vaibakaubitsejate, hennat2dide, maotaltsutajate, herboristide, kotimyyjate, giidide, kypsisepoiste, turistide ja kogu muu v2sitava bazaari eest. Tegelikult on see v2ike armas sisehooviga kylalistemaja tillukeses k6rvalt2navas, mida peab Sidi Mohamed, kes keedab meile teed ja on seejuures v2ga s6bralik ja mitte pealetykkiv, kuigi ta v6ibolla on ka ylimalt abiellumisealine, eksole. 66maja juures meeldib mulle k6ige rohkem mittesteriilne 6hkkond. Enamasti on hotellid ju nii igavalt valge-rohelised, seinal mingid koledad reprod v6i muu jamps. Aga meil on siin lubjatud seinte ja Sidi Mohamedi enda maalidega sisehoov, mille keskel kasvab gigantne banaanipuu, mille kastmiseks voolab kusagilt roosivesi. Puust maalitud ustega tubades on suured peeglid, vasekarva veekraanid ja sinisekirjud kahhelp6randad, mille peal on k2sitsi kootud vaibad. Ainus miinus on see, et k2ter2tikud tuleb keskaegsete paksude r6skete seinte vahelt yles katuseterrassile kuivama viia ja voodit tuleb jagada T.-ga. Mitte et T.-l midagi viga oleks - ta ei r2hkle ega norskle sugugi, ei kisu ka tekki enda peale - hommikul 2rkame m6lemad kenasti oma poolel, pea padjal, eksole -, aga nii palju romantilisem oleks sellises kohas kellegi teisega tuba jagada.
Kulinaarne aspekt v22rib ainult kiitust. Maroko k66k on suurep2rane - tajine'id, pastillad, marineeritud oliivid, juurviljad, kuskuss, martsipan, magusad koogikesed, p2hklid, datlid, kuivatatud viigimarjad, maasikad, kitsepiimajuust, jogurt ja iga nurga peal v2rskelt pressitud apelsinimahl...
Homme s6idame Casablancasse. Loodetavasti on senini kestnud taksojuhtide streik ka m66das ja rongid pole enam eluohtlikult puupysti t2is.