Armas bloogikiibitseja, teie meeleheaks kirjutan siis natuke lorajuttu j2lle.

Niisiis, sattusin yleeile Rabat's hennamaalijanna ohvriks. See lihtsalt haaras mu vasema k2mbla andaluusia aedade juures oma haardesse ja kukkus hennapastat t2is systlaga 6itsvaid lillekesi sirgeldada. Vahtisin sellist nahhaalsust jahmunult ja ei saanud yhtki s6na suust. Selle aja peale, kui ma end koguda j6udsin ja kokutades teenuse hinda kysisin, oli maaling valmis, maksis 25 dirhamit ja kui ma paremat k2tt ka 2ra kaunistada oleksin tahtnud, pidanuksin teist sama palju juurde makma. Ohkasin ja maksin siis, loll euroopa turist... Et maaling oli veel m2rg, oli rahakoti v2lja6ngitsemisega nii palju tegemist, et T. pidi mulle appi tulema ja s6imas mynte lugedes agressiivse "kunstniku" l2bi. Aga jah, t6esti, maksin 50 dirhamit kellegi krokii eest, mis pidi n2dalaga maha kuluma.

S66ma sattusime 6nneks p6randaalusesse v66rastemajja medinas. Restoran oli nagu tolmune muuseumisaal, vaipade, kuningapere fotode ja safranimaitselise k66giviljatajiniga, mida s6ime vaikses p2rastl6unases yksinduses.

P2rast tuli yks poiss, kotimyyja, surus meil k2tt ja pakkus suitsu. Niipea kui ma viisakusest yhe mahvi t6mbasin, oli platsis yks v66ras hambutu kutt, kes kukkus kohe 2hmis peaga ja kartlikult ringi vahtides teksapykste alla pandud dressipykste ja soki vahelt meile head ja paremat puru v2lja soputama. Kui me keeldusime, siis ta oleks selle mulle peaaegu suhu toppinud, et meid kraami headuses veenda. Ettekandjast oli natuke kahju - ta vaeseke ehmatas vist koledasti.

Vaat sellised lood Rabat'st. Homme ootab juba Meknes!