Samba Kandji

Achram. Lapsed, kes pakkusid meile teed.

Hassi Chagar

Boubou ja Diabourangué [bubu ja džjaburange], keda me kohtasime Diogountourou lähedal. Diabourangué oli tookord veidike pahandust teinud ja jooksus käinud ja Boubou oli siis pidanud kella kuuest ärkama, et talle Ghabou kanti järgi minna ja ta käekõrval tagasi talutama. Meie kahtlustasime, et äkki Diabouranguél olid mingid väga pakilised isiklikud asjad Ghabou eeslipreilidega ajada või on sealkandis muidu maitsvamad okaspõõsad, et ta sinna väikese visiidi pidi tegema, aga päris täpselt ei saanudki teada, igatahes peksa ta sai.

Diogountouro

Diogountouro

Diogountouro. Pesupäev.

Oleme kolmandat p2eva Marrakechis. Kyll see linn tundub alles v2sitav! Tunnis olen sunnitud vastama umbes mitmekymnele hispaania- ja prantsuskeelesele kysimusele oma p2ritolu, vanuse ja perekonnaseisu kohta. Sageli lihtsalt vaikin, sest vastamine tekitab kohe veel pikemat seletamist, mis tekitab j2lle kusagile butiiki meelitamist, mis omakorda tekitab ostukohustust. Ja k6ik see kokku ajab p2eva l6puks pea nii p66ritama, et... Kole v2sitav on nendega jageleda, enamasti ma t6esti ei viitsigi. Kogu vestlus piirdub nagunii yhtede ja samade pealiskaudsete fraasidega.
Hommikupoolikul l2ksin yhe j2rjekordse pealetykkiva myyjaga lausa k2sipidi kokku. Ta nimelt hakkas mind 6last tirides oma poodi lohistama. Mina punnisin vastu ja ytlesin "Ne me touchez pas s'il vous plait!", mille peale tema vihastas ja t6ukas mind, mille peale mina t6ukasin teda veel hullemini vastu. Piinlik oli kyll, aga kokkuv6ttes tundus mulle selline nahhaalsus juba liig mis liig.
T2na tutvusime veel mingite Sahara poistega, kes kutsusid meid teed jooma, ainult et teelaua taga selgus, et nad ei oska koralikult ei inglise ega prantsuse keelt ja sellep2rast oli kole igav. Paari lauset nad siiski oskasid ja nii nad siis korrutasid pool ajast meile m6lemale "Juu arh bjutifull!" Ma j2in l6puks juba peaaegu et uskuma. Tore onju? Bjutifull siis bjutifull! Ainuke kahtlus muidugi on, et nad m6tlesid T.-d, kes on blond. Jama lugu!
Sageli s6imavad mehed siin naisterahvaid gaselliks. Mina olin algul v2ga solvunud. P6him6tteliselt on gasell ju umbes sama s6raline loom nagu lehm. Igatahes mina jalutasin sellise 'pirni' peale minema, T. kyll kahtlustab, et see on m6ni kohalik iganenud kompliment, aga ega ei v6i j2lle teada ka, parem on vast siiski jalga lasta.
Hennamaalingu lasin uuesti teha. K2tele ja jalgadele. Must pidi k6ige kauem pysima - kuu aega. Kahtlustan, et see on ainult sel juhul, kui k2si mitte pesta.
Musta n2okattega maalijanna pakkus v2lja, et v6iksin yhega tema poegadest abielluda. Seletasin h2sti delikaatselt ymbernurga, et ma h2sti ei tahaks nagu, aga maalijanna muudkui tegi mulle komplimente ja sobitas aga kosja edasi. Siin paistab see abielu olevat ikka k6ige alus, naisterahva elus v2hemasti. No missa hing ikka muud oskad tahta!
Hotell on meie ainus pelgupaik vaibakaubitsejate, hennat2dide, maotaltsutajate, herboristide, kotimyyjate, giidide, kypsisepoiste, turistide ja kogu muu v2sitava bazaari eest. Tegelikult on see v2ike armas sisehooviga kylalistemaja tillukeses k6rvalt2navas, mida peab Sidi Mohamed, kes keedab meile teed ja on seejuures v2ga s6bralik ja mitte pealetykkiv, kuigi ta v6ibolla on ka ylimalt abiellumisealine, eksole. 66maja juures meeldib mulle k6ige rohkem mittesteriilne 6hkkond. Enamasti on hotellid ju nii igavalt valge-rohelised, seinal mingid koledad reprod v6i muu jamps. Aga meil on siin lubjatud seinte ja Sidi Mohamedi enda maalidega sisehoov, mille keskel kasvab gigantne banaanipuu, mille kastmiseks voolab kusagilt roosivesi. Puust maalitud ustega tubades on suured peeglid, vasekarva veekraanid ja sinisekirjud kahhelp6randad, mille peal on k2sitsi kootud vaibad. Ainus miinus on see, et k2ter2tikud tuleb keskaegsete paksude r6skete seinte vahelt yles katuseterrassile kuivama viia ja voodit tuleb jagada T.-ga. Mitte et T.-l midagi viga oleks - ta ei r2hkle ega norskle sugugi, ei kisu ka tekki enda peale - hommikul 2rkame m6lemad kenasti oma poolel, pea padjal, eksole -, aga nii palju romantilisem oleks sellises kohas kellegi teisega tuba jagada.
Kulinaarne aspekt v22rib ainult kiitust. Maroko k66k on suurep2rane - tajine'id, pastillad, marineeritud oliivid, juurviljad, kuskuss, martsipan, magusad koogikesed, p2hklid, datlid, kuivatatud viigimarjad, maasikad, kitsepiimajuust, jogurt ja iga nurga peal v2rskelt pressitud apelsinimahl...
Homme s6idame Casablancasse. Loodetavasti on senini kestnud taksojuhtide streik ka m66das ja rongid pole enam eluohtlikult puupysti t2is.

T.-l on t2na synnip2ev. K2isime Hammamis. Oli p2ris tore, kuigi algul tegi k6hedaks, et me ei teadnud, mis juhtuma hakkab v6i kuidas tuleb k2ituda. Kas peab ennast p2ris paljaks v6tma v6i j2etakse m6ned riideesemed siiski selga. Selgus et ei j2eta midagi selga.

Aga tegelikult pidime k6igepealt yhe dirhami eest pooltahket v6i n2tsket pruuni seepi ostma ja siis juhatati meid suurde niiskesse kahhelkivimosaiikidega ruumi, kus v6ttis meid oma tiiva alla keegi poolest kehast paljas saunat2di, pani meid p6randale plastmassitykile istuma ja hakkas meie ette raskeid kuuma- ja kylmavee2mbreid tirima. J2rmine ehmatus oli see, et ta v6ttis asja kohe entusiastlikult ette ja kummutas ette hoiatamata k6igepealt T.-le ja seej2rel mulle yhe 2mbrit2ie vett p2he - plarts! ning asus meid siis seebiga nyhkima. See oli ikka v2ga naljakas. Mind pole juba ma ei tea misasjast keegi teine pesnud. Ema vanasti v2ga ammu pesi. Ma m2letan v2ga h2sti, kui ta ykskord ytles, et sa oled juba suur tydruk ja oskad ennast ise pesta ja ma olin algul solvunud, aga hiljem harjusin 2ra.

Aga seal hammamis pesid k6ik k6iki. Emad pesid tytreid ja tytreid pesid emasid ja s6brannad s6brannasid. Pesime siis ka s6bramehe poolest T.-ga teineteisel selga, aga saunat2di tikkus kogu aeg vahele, sest me olime ilmselgelt selle teenuse eest maksnud ja vahepeal oli see ikka ysna pervo ja itsitama ajas ka kangesti. Kui me esimese ringi seebiga peale olime teinud, kadus saunat2di 2ra ja siis me sulistasime, loputasime ja seebitasime veelkord seal niisama ja vaatasime suuri rinnakaid vahuseid maroko naisi, kes vaatasid meid.

J2rgmine nali oli see n6ndanimetatud massaazh. Saunat2di kihutas meid otse paljale p6randale k6huli, niimoodi p6sk vastu kahhelkive ja oh sa raisk! see, mis j2rgnes, oli kyll v2ga karm. Mina ei tea, jah, aga mind pole kunagi keegi niimoodi nyhkinud. Kole valus oli, kartsin, et nahk tuleb kohe k6ige t2iega maha ja nagu saunat2di 6nnelikult nuustikule osutades n2itas - tuli ka, omajagu. L6petuseks pesi ta meil juuksed ka puhtaks ja kallas uuesti veega yle ning juhatas v2lja. Seal siis panime ennast riidesse ja lobisesime koristaja ja kassiiriga, kes pakkusid meile kohvi. Vaat selline protseduur. T2ielik elamus oli.

Armas bloogikiibitseja, teie meeleheaks kirjutan siis natuke lorajuttu j2lle.

Niisiis, sattusin yleeile Rabat's hennamaalijanna ohvriks. See lihtsalt haaras mu vasema k2mbla andaluusia aedade juures oma haardesse ja kukkus hennapastat t2is systlaga 6itsvaid lillekesi sirgeldada. Vahtisin sellist nahhaalsust jahmunult ja ei saanud yhtki s6na suust. Selle aja peale, kui ma end koguda j6udsin ja kokutades teenuse hinda kysisin, oli maaling valmis, maksis 25 dirhamit ja kui ma paremat k2tt ka 2ra kaunistada oleksin tahtnud, pidanuksin teist sama palju juurde makma. Ohkasin ja maksin siis, loll euroopa turist... Et maaling oli veel m2rg, oli rahakoti v2lja6ngitsemisega nii palju tegemist, et T. pidi mulle appi tulema ja s6imas mynte lugedes agressiivse "kunstniku" l2bi. Aga jah, t6esti, maksin 50 dirhamit kellegi krokii eest, mis pidi n2dalaga maha kuluma.

S66ma sattusime 6nneks p6randaalusesse v66rastemajja medinas. Restoran oli nagu tolmune muuseumisaal, vaipade, kuningapere fotode ja safranimaitselise k66giviljatajiniga, mida s6ime vaikses p2rastl6unases yksinduses.

P2rast tuli yks poiss, kotimyyja, surus meil k2tt ja pakkus suitsu. Niipea kui ma viisakusest yhe mahvi t6mbasin, oli platsis yks v66ras hambutu kutt, kes kukkus kohe 2hmis peaga ja kartlikult ringi vahtides teksapykste alla pandud dressipykste ja soki vahelt meile head ja paremat puru v2lja soputama. Kui me keeldusime, siis ta oleks selle mulle peaaegu suhu toppinud, et meid kraami headuses veenda. Ettekandjast oli natuke kahju - ta vaeseke ehmatas vist koledasti.

Vaat sellised lood Rabat'st. Homme ootab juba Meknes!