neljapäev, märts 15, 2007

Kirjutan teile Mauritaaniast, kallis bloogikiibitseja.
Mis maas magamisse puutub, siis asi on sellest 6nneks ysna kaugel. Magan Selibabys GTZi majas, laias voodis, impregneeritud s22sev6rgu all, konditsioneeriga toas, ega kurda mitte kui millegi yle.
Syya saab siin Guidimakhas oodatust paremini, sest kuigi siin on v2ga v2he juurvilja myygil, saab sellest loovalt komponeerides midagi siiski teha ja seda me siin kordam6da teemegi. T2na olin ise toimkonnas - Eestist p2rit tuunikalakonservid ja k6rvitsaseemned l2ksid k2iku. Paistis, et tuli enam-v2hem v2lja kyll, mis siis, et surnud punktis oleksin peaaegu et konserviavajaga enesetapu sooritanud, aga 6nneks aitas valvur mu h2dast v2lja.
Turult leidsin isegi kartuleid ja kartuli moodi suuremaid ja magusama maitsega juurikaid, kahtlustan, et see on bataat.
Vaatasin bubude j2rgi ka ringi. Meestel on siin palju lahedamad riided kui naistel. Sellised hiiglaslikud yrbid ja turbanid. Naised on lihtsalt mingi pooll2bipaistva lina sisse m2hkunud. V2lja arvatud soninkcke naised, kellel on ilusad ehted ja kirjud aafrika yrbid.
Eelmisel n2dalal l2ks meil p2ev enne valimisi logistikat paika pannes ja Gourayes ja Ghabous k6rberallil yhe p2eva jooksul kokku kolm autokummi katki. See oli ikka v2ga 6udne, vedas, et Yamaril (autojuht) kaks vahetuskummi kaasas oli. Kolmanda parandasid Diogountouro kylamehed kyll 2ra, sest olime tee peal yhe Boubou nimelise tyybiga s6braks saanud ja see orgunnis meile siis k6ikjalt kummi. H2sti armas oli, et Diogountouro nn. Michelini teenistus ytles
algul syydimatult, et nemad parandavad ainult vankrikumme, mist6ttu kutsusime Franziska j2rgi ja mina kasutasin vaba kaht tundi selleks, et riietega Senegali j6kke sulpsatada, aga et F.-i autojuht on kohalik, j6udsid nad poole kiiremini kohale nii et ma veel tilkusin ja naeratasin kohmetult ja pidin p2rast konditsioneeri t6ttu 22repealt anrymeeruma. Selline piinlik intsident. Aga kilkavad seebised lapsed Senegali j6es Mali, Senegali ja Mauritaania piiril olid piinlikkust v22rt kyll.
Pyhap2eval olin p2ris imestunud, et k6ik kummid ilusti terveks j2id ja et hommikul j6udsime ettevaatlikkuse t6ttu varem teele asununa isegi poole seitsmeks Coumbandaosse kohale. Kottpime oli ja midagi ei n2inud, aga Yamar leidis seekord teeotsa yles. Aega j2tkus ka p2evaseks s66miseks (Aissata pidi palvetama ja teme 'frere' puukis meil samal ajal k6hud t2is) ja viimasel hetkel kyll, aga j6udsime t6esti enne sulgemist veel ankeedid 2ra konsolideerida ja s2uhti F.-ile pihku pista. 66sel keetis Yamar meile muudkui teed ja t6i selle valimisjaoskonna aknalauale nagu see oleks olnud baarilett. Teekeetmine ongi siin autojuhtide ylesanne tegelikult. Mina ei teadnud.
T2nane k6rberalli oli Hassi Chagari, kus on kolm mosheed ja h2sti ilusad savikihiga kaetud majad, mida ma olen juba kusagilt fotodelt n2inud, aga mis p2riselus p2risp2ikesevalguses olid veel ilusamad. P2rast eksisime 2ra, kysisime teed ja v6tsime keelust hoolimata yhe kohaliku poisi oma autosse 6iget teeotsa k2tte juhatama. See s6itis meiega siis Kininkoumoust Diallasse, ja et p2rast pidime ta uuesti Kininkoumousse 2ra viskama, eksisime uuesti samas kohas 2ra. T2ielik trag66dia muidugi. Yamar orienteerub veel hullemini kui mina. Ma olen GPSi kasutamisel ka alles t2iesti algaja. No ja siin on ka muidugi kuivanud j6es2ngid, millest tuleb suure kaarega m66da s6ita... Igatahes teise raundi ajal hoiaksin parema meelega Hassi Chagarist heaga eemale. Maastik on siin v2ga ilus, aga autoga s6itmiseks siiski keeruline. Teed kui niisugust kylast kylla ei olegi, on baobabide ja okasp6astega palistatud tyhermaa. Iga eesel, kaamel v6i autojuht loob oma sinkavonkalise raja.
Kaamelid on v2ga naljakad ja armsad loomad. Nad kargavad sageli p66sa tahant ehmatades ja krabinaga pysti ja pistavad suurte sammudega justkui aegluubis punuma. Algul paistavad kellegi kyyr ja pikkade ripsmetega uudishimulikud silmad, siis algab kr6bistamine ja seej2rel t6useb yles hiiglaslik tolmupilv ja n2ha pole enam suurt midagi.
Eeslid ei tavatse sel puhul liigahtadagi. Suurel maanteel seisab iga poole tunni tagast m6ni neist vastassuunav66ndis ega liigu sammukeskti k6rvale. M6nikord on nad kolmekesti mestis. Vaatavad suga teistpool esiklaasi, k6rvad lontis, t6tt. Siis pead auto nende nina ees kinni pidama ja nende ymber v2ikese auringi tegema, misj2rel nad astuvad kenasti pisut k6rvale. Aissata ytles selle peale, et eesel on oma pileti eest maksnud. Peulidel on nimelt selline legend, kuidas eesel, kits ja koer kunagi ammu bussiga Nouakchotti s6itsid. Pilet maksis 80 ouguyat. Kits j2i 20 ougouyat v6lgu ja sellep2rast jookseb ta nyyd autode eest teel k2bedalt minema. Koer maksis 20 ougouyat rohkem ja n6uab nii sidukite j2rel lipates oma raha tagasi. Eesel oli ainuke, kellel oli t2pne raha ja sellep2rast ei liigu ta kusagile. Vaat selline lugu.
Nii paljudest asjadest oleks vaja kirjutada, enne kui nad k6ik iseenesestm6istetavaks muutuvad, aga s6rmed ei liigu, pea on kuumusest v2sinud ja arvutiklahvide vahel on liiga palju liiva ja tolmu. Tervitan!

neljapäev, märts 01, 2007

Täna sain teada, et need, kes Sahara kanti võpsikusse lähevad, saavad telgi, magamiskoti, priimuse, isegi välivoodi! ja väikse külmiku kaasa. Ei tea, kas neid võib tõesti vaja minna? Aga välivoodeid oli ainult kaks, niisiis pole aimugi, kuidas magavad tõlk ja autojuht.
Ma ei kujuta ette, kas öösel võib siis tõesti nii jahe olla, et maas on külm magada?
Ja siis leidsin nimekirjast veel midagi, mille nimi on chèche. Väga armas! Ainult et ma nüüd ei tea, kas sinine kiiver käib selle asjanduse otsa või mis sellega saab siis...