Kommisõltlane, marss kapist välja!

Nii. Vaadakem tõele näkku - mul on järjekordne magusaperiood käes. Viimastel kuudel olen päevas suutnud süüa vähemalt oma 100 - 200 grammi kommi. Pidevalt on tunne, et pistaks midagi põske. Oo!, kuluks jälle ära väike süsivesikudoos - paar shokolaadikompvekki, pakk sefiiri, marshmellow'sid, pralineekomme, inglise lagritsat, martsipani või muud säärast. Tegelikult olen muul ajal aus tervisliku toitumise entusiast, ainult kommitamisele kipun millegipärast erandi tegema.

Minu köögikapis lihtsalt peab alati olema väike kommivaru. Käekotis ka, kui olud võimaldavad. Armas bloogikiibitseja, kui ma olen teile kunagi öelnud, et mul midagi sellesarnast kotis ei ole, siis mul on seda olnud tõenäoliselt vähevõitu, võibolla on olnud kohe eriliselt kurblik periood ja seetõttu endalgi parajasti kitsas käes.

Täiskasvanu on muidu ikka tore olla, ainult väga kahju, et ei ole enam kedagi, kes kasvataks ja keelaks. Noh, või, olgem ausad, aeg-ajalt ka konkureeriks kapist varude vähendamisel.