Alati, kui palju juhtunud on, kui paha on, kui ma muretsen või olen õnnelik, mõtlen ema peale. Ema teeb mulle niimoodi mõttes vahel pai. Hehee! Pelk kujutluspilt on see küll, aga tõesti kuidagi aitab mind. Mõnikord läheb põsk täitsa soojaks ja justkui kergem hakkab. Õnn on ka tegelikult ajuti üsna talumatu.

PS! Vabandan sentimentaalsuse pärast.