Päris vahva aastavahetus oli. A. ja R.-i juures arhitektide ja linnaplaneerijatega. Ainult et paugutamise ja saluutide ajal helistasime isale ja hüüdsime kolmekesi torusse uusaastasoove. Ja natukese aja pärast helistas isa mulle tagasi ja soovis head uut aastat. Selgus, et ta ei olnudki telefonis aru saanud, et mina ka talle helistasin. Olin juba unustanud, et meil on A.-ga nii sarnane hääl.

Peale keskööd tuli T. ja viis mind linna peale kooserdama ja teatrisse peole. Pärast otsisime talle tükk aega taksot. Minu meelest oli ta kuidagi üksik ja löödud. Ma ei tea miks see nii tundus. Selline õnnetuse vari oli õhus tema kohal, nagu väike krimpsus vihmapilv. Ma oleks tahtnud midagi teha, et pilvi natuke laiali ajada, aga ei teadnud, mida või kuidas õieti...

Kui A. juurde tagasi jõudsin, oli alkohol juba otsakorral ja õhk päris pidune. Muude tegelaste hulgas roomas põrandal ka Ummamuudu helimees :), kes suudles kõigil aupaklikult kätt ja üritas mind mu põlise tantsupartneri T.P.-ga (ja vastupidi) paari panna. Tema nõudmisel kõlas mitu korda ka see "täna öösel keegi sinust just näeb und.." Oli väga tähenduslik kuidagi. Uusaastahommik saabus libedal põrandal Mahavoki ja Radari saatel.