teisipäev, jaanuar 23, 2007

Käisin kardioloogi juures

Kardioloog kuulas mu südant mõtlikult, arvas, et kõik on korras, aga nõudis igaks juhuks, et homme koormustesti teeksin.
Jube tüütu on see tõendite tagaajamine. Aga et mõned inimesed on missioonil kuumarabanduse saanud või kokku kukkunud, siis tahavad nad iga hinna eest riski vähendada - evakueerimine on ju kallis ja tülikas. Aga minu meelest on jabur, et terve kari südamehaigeid ootab arsti ukse taga, mõned infarktikud ja stressajad on suurest südamevalust ostnud endale veel tasulise arstiaja ja siis mingi noor tüdruk, kes traditsioonilise "Mille üle te kaebate?" peale ükskõikselt õlgu kehitab, saab otsekohe arstile ja kohe järgmisel päeval koormustestile ja väntab seal niisama naljaviluks jalgrattaga (või äkki peab seal veel midagi tegema?). Ja mina olengi see tüdruk.
Minu meelest ei tohiks tegelikult sellist olukorda olla.
Ainus kole asi on, et polikliinik asub nii kaugel, et sellise ilmaga bussipeatuses külmetamisest tekivad kurku kahtlased krõbinad, mis laulmist segavad.