See koht on kuidagi h2sti omaseks ja armsaks saanud. Inimesed tunduvad palju s6bralikumad kui aasta eest. See, mis l2hip2evadel edasi peaks juhtuma, l2heb mulle kymneid kordi rohkem korda kui varem. Lihtsalt nii tundub, kui istud nendega koos kusagil p2rap6rgus palmionnis, l2hisekvatoriaalses paduvihmas, kui vett tilgub p2he, sedelitel voolab tint ja n2ed, kuidas nad pyyavad p22sta mis p22sta annab, kuhjavad paberid, nimekirjad ja tindipotid yheleainsale enam-v2hem kuivale plastmasslauakesele. Kui ruumi ei ole, maas on pori ja pisikesel kuivetanud hallip2isel prillidega esimehel, kes t66tab kusagil kaugel-kaugel kylakoolis matemaatika6petajana, on jalas tema ainsamad viigipyksid ja v6ibolla laenatud mustad ylikonnakingad, mis nyyd on yleni mudased. Oma prillid on ta sinise teibiga eelmisel 6htul 2ra parandanud ja seletab kirjaoskamatutele maman'dele kannatlikult, kuidas peab toimima. Ja j2rjekorras seisavad r2balates mehed ja naised, m6ned neist on tulnud 45 klomeetri kauguselt paduvihmas kella kuueks kohale, l2bim2rjad, yks laps seljas, teine rinna otsas ja kolm suuremat sabas s6rkimas, k6ik selleks, et yhe tyybi nime k6rvale kastikesse oma tindine s6rm vajutada. Prillidega kuivetanud papa istub palmionnis hommikuni ja loeb 2hmase lambikese valgel s6rmej2lgi kokku, t2idab vettinud protokolle ja seisab j2rgmisel p2eval kompilatsioonikeskuses j2rjekorras, magamata, surub sul veel entusiastlikult ja vapralt k2tt ja kui kysid, millal ta viimati s6i, siis on vastus - yleeile. Ja otse loomulikult muretseb ta, kas ta ikka tegi k6ik perfektselt, 2kki l2ks midagi valesti... Ja sina vaatad talle otsa ja m6tled, et tahaks kotist kypsisepaki ja veepudeli v6tta ja talle anda, aga ymberringi on veel mitukymmend kuivetanud mehikest, yks kaugemalt ja rohkem otsal6pnud kui teine.

Kohalikud lihtsad ja pyydlikud inimesed v22rivad minu meelest tohutut austust. Mis ka ei oleks, nad usuvad k6igest hoolimata, et olukord l2heb paremaks. Uskumatu.