Pyhap2ev, 5. November 2006

Eile k2isime Aimée, papa Edmondi ja tolle s6branje Dada, l6una-aafriklasest C. ja minu inglasest kolleegi C.-ga kohalikus diskoteegis. 66klubi oli nagu 66klubi ikka, ainult inimesed olid palju tantsualtimad, eriti mehed, mis yllatas mind v2ga. Kui Eestis vallutavad platsi k6igepealt enamasti tydrukud, siis siin kargas kymme neegripoissi yksi sentimentaalselt k2tega vehkides ja puusi h66ritades peegli ees. See oli t6esti koomiline.
Ja muidugi on nende rytmitunnetus k6vasti yle keskmise. Vahepeal tekkis tunne, et tegemist on m6ne tantsutrupiga, kes esitab mingit stiliseeritud tribaaltantsu.
Varsti ilmus v2lja valges helendavas triiks2rgis Aimée ‘frère’, kes millegip2rast oli p2he v6tnud, et mina tantsin nagu aafriklane, mis on muidugi t2ielik vale, sest isegi kui ma v2ga yritan, olen ma ikkagi puusadest eurooplaslikult handicapé, aga tema tiris mind muudkui uuesti ja uuesti platsile. Enne 2raminekut selgus siis, et olin veetnud pool 6htut X-parteile kuuluva X-meediakanali t66taja higises haardes. Pidin 6lle 22repealt kurku t6mbama, kui see p2evavalgele tuli, sest selline asi p6him6tteliselt ei l2he mitte. Loodan siiralt, et keegi ei pannud t2hele.

Oma kolleegist C.-st tahtsin teile ka kirjutada. Ta on minust noorem, inglane, t66tab New Yorgis finantsanalyytikuna ja tahab saada diplomaadiks. Ta on muidu 22rmiselt tore poiss, kellel on veider, aga rikkalik naljasoon. Yldiselt on ta siiani k6ige normaalsem kolleeg, kellega ma olen pidanud koos t66tama. Prantsuse keelt ta eriti ei r22gi kyll, v6i r22gib, aga keegi ei saa aru, mis ta ytleb. Kui ta teel lennujaamast Grand Hotelli minuga prantsuse keeles vestelda yritas, siis ma arvasin, et ta teeb nalja. L6kerdasin talle n2kku. P2rast selgus, et tal t6epoolest ongi niisugune aktsent, nii et me oleme sunnitud Aiméega k6ik yle ja arusaadavamaks t6lkima.
« A missa arvad, kesse s6idab? V6idab? S6idab? » stiilis lausete peale muutusid gouverneuri silmad kaheks suureks r6ngaks ja kulmud kerkisid peaaegu juuste piirile, mispeale Aimée k2hku sekkus ja lause viisakamaks ymber pani, mis k6las umbes nagu: « Lugupeetud h2rra maavanem, milline on teie prognoos presidendivalimiste tulemuste suhtes ? » Mina yritasin k6igest v2est itsitust maha suruda.
Eriti naljakas on see, et ta r22gib pisikeste r22bakate neegripoiste, linnapeade ja parteiesimeestega t2pselt yhtemoodi : « Bonjour, monsieur, regarde… », « Monsieur, tu veux… tu penses que… » jne. Ei mingit teietamist, yhes6naga.

T2na kutsus Celestine mu 6hinal oma vanimat poega vaatama. See oli armas poiss, minust kaks aastat noorem, n6elutud pruunide pykste ja t2pselt samasuguste kollaste pl2tudega nagu mina eile turult endale ostnud olin. Ja tal oli kaenlas punane – kitarr! Ahhetasin, kitarr oli raudselt ise tehtud ja n2gi v2lja nagu elektrikas. Tema v2itis, et oli selle ostnud.
“Tu joues dans une groupe?” kysisin.
“Non.”
« A la maison donc? »
« Non. (paus) A l’église catholique, » kiirustas poiss kylg ees minema ja tegi n2gusid, millest v6is ysna selgesti v2lja lugeda, et ta h2beneb oma ema, kes ilmselt tahab teda mingi kahvan2oga paari panna.
Merde, pourquoi je ne suis pas catholique! Olen nyyd enam kui veendunud, et siinne katoliku kirik on just minu jaoks. Kysisin Celestine’i k2est, millal on j2rgmine missa-popkontsert. Tema ytles, et kolmap2eval. Saame n2ha !