Neljap2ev, 9. November 2006

T2na oli kloostri l2hedal trummip6rinat ja l2rmi kuulda. Hiilisime papa Christopheri. ja papa Edmondiga p66sa tagant l2hemale ja mis selgus – kooriproov. Ysna shokeeriv oli kuulda, mismoodi nad trummip6rina saatel laulavad. Tegelikult on see ysna kirjeldamatu. Vapustav myrgel. Paar lugu v6tsin linti ka. Ma ei tea, mis ma selle eest 2ra annaks, et nad mulle ka paar lugu selgeks 6petaks.
Ohh, juba see, mismoodi nad h22lt tekitavad, on v2ga eriline. Ja n2ete, siin ma olen, k2ed rypes, ei suuda seda kirjeldada. Arvutiekraanil on k6ik nii kahvatu.
Nad olid k6ik ysna noored, umbes 15-20 aastat vanad. Paar euroopalikuma s2rgiga poissi ja trummip2rdik tantsisid p66raselt, yks kutt oli imekena oma vaevuaimatavalt roheka volangilise piduliku pluusi ja naerul neegrin2oga.
Tydrukud olid k6ik lahedate krussis siilipeadega, ainult yhel olid silmatorkavad neoonv2rvi kunstjuustest patsid. Kunstjuuksed on siin muidu nii tavalised. Papa Edmondi s6brants kysis veel minu k2est ykskord, kas mul on oma juuksed, mis mind tookord kangesti kimbatusse ajas, sest no mis kysimus see selline on, ah? Aga tundub t6esti, et nende enda juuksed ei kasva eriti pikaks ja sellep2rast peavad nad juukseid p2he ‘istutama’ nagu nad ytlevad. ‘Istutamine’ iseenesest n2eb v2lja nagu 6mblemine ja l6pptulemus on sulaselge parukas. Aimee v2itel minu juustesse kahjuks vahvaid patse ega midagi teha ei saa, sest mul on nad liiga libedad. Kes teab, v6ibolla siis midagi ‘istutada’ annaks, aga mulle eriti ei meeldi nende parukad. Ma tahaks pigem ka sellist krussis siilipead ja pruuni nahka tahaks ka. Ilmselge, et nemad annaks k6ik, et olla kahvatud ja libedate juustega.

Kui C. ja papa Edmond 2ra tydinesid, istusin mina nendega lageda taeva all p66sa vahel kuni p2ris pimedani. P2rast proovi l6ppu tulid k6ik mul k2tt suruma v6i mind niisama katsuma ja kysisid, kas meeldis. Dirigent p2ris muuhulgas, mis mu nimi on, kust ma p2rit olen, kui vana ma olen, kas mulle meeldis ja kas ma olen vallaline v6i juba abielus. Viimane kysimus paneb mind siin kangesti muigama. Ma ei m2leta, et keegi mu k2est seda kunagi Eestis oleks sedasi otse kysinud. (Vanaema ainult vanasti ikka p2ris, kas mul ‚austajad’ ei ole tekkinud). Aga no kesse yldse Eestis t2nap2eval abiellubki?

K6ige esimene lugu oli minu meelest miski laul, mis r22kis ilmselgelt munast, kuigi papa Edmondi t6lkes polnud munast j2lgegi.
On dit « Maman, il faut laisser la sorcellerie, parce que pendant la journée vous priez et pendant la nuit vous faites la sorcellerie. »
Nojah, seda Muna lugu laulavad nad pyhaba hommikul kell pool kaheksa kirikus. Kui ma nii vara yles peaksin saama, siis l2hen kindlasti kuulama.