Kolmap2ev, 8. November 2006
Kongolastega suheldes satun pidevalt kimbatusse, sest nad kysivad kogu aeg, mida ma neile kinkida kavatsen. N2iteks n6udis yks kompilatsioonimeeskonna majandusteadlane mu kaevurilampi endale. Olin selle talle heauskselt v2lja laenanud, sest ruumis oli ysna pime. Keerasin selle kingituse teema naljaks ja ytlesin, et no p2rast vaatame. Vahepeal tekkis tal m6te, et 2kki minu kaudu oleks v6imalik tema lingalakeelne majandusteemaline raamat v2lja anda. Vabandasin ja ytlesin, et mul kahjuks pole kirjastustes tuttavaid. Tyybil oli kole kahju, mispeale mul oli tast ka kahju, mida ma ka v2ljendasin. Siis, viimases h2das arvas ta, et no v2hemasti raamatu v2ljaandmist finantseerida peaks ju olema v6imalik, kui kuidagi muudmoodi aidata ei saa. Aga viimasel p2eval tuli ta veel ekstra yhe kokkusaamise ajal vahele segama ja kysis n6udlikul ilmel, kus see lamp siis on, mille ma talle lubasin. Pidin seletama, et lamp on Euroopa Liidu oma ja et pean selle p2rast tagasi andma.
K66gitydrukud tahavad mu kollaseid pl2tusid, v6i p2rivad, kus on nende kokakoola (Ah? Kus on? Ah?). Gouverneur n6uab kollaste t2hekestega tumesinist T-s2rki (lepime nii – tooge see homme hommikul kell 9 minu kontorisse.), mille v6iks talle suveniiriks t2itsa anda, kui ta juhtumisi poleks X-partei liige.
Papa Edmond, kes meiega vahel l6unal k2ib, v6tab viimasel ajal s6branje ka kaasa ja jalutab arve maksmise ajal demonstratiivselt uksest v2lja. C.-st on alati nii armas tema arve ka kinni maksta. Kui papa Edmondil telefon katki l2ks, siis ta andis talle 40 doltsi, et ta saaks uue osta. T2na l6unas66gi ajal selgus, et Edmondi s6branjele on ka uhiuus telefon siginenud.
Tegelikult on k66gitydrukud mulle ainsana kole armsad. (Vaata, meil on siin kaht sorti mangasid – yhed on indochine’id ja teised on eee…. mangad. Mulle fritid ei meeldi, mina armastan kongo toitu – pondu ja fufu on k6ige paremad. - Aga kas te kartuleid keedate ka ? – Jaa-jaa, yks retsept on, selle nimi on « Merveille »!) Nad kutsuvad meid j2rjekindlalt papa Christianiks ja mama Lindaks. Mulle Linda olla iseenesest t2itsa meeldib, olen 22rmiselt meelitatud. Eriti veel sellest ninnun2nnutavast viisist, mismoodi nad seda korrutavad, nagu lapsega r22kides, endal suu k5rvuni. Ma arvan, et pl2tudest v6iks neile t6esti kasu olla.
Kongolastega suheldes satun pidevalt kimbatusse, sest nad kysivad kogu aeg, mida ma neile kinkida kavatsen. N2iteks n6udis yks kompilatsioonimeeskonna majandusteadlane mu kaevurilampi endale. Olin selle talle heauskselt v2lja laenanud, sest ruumis oli ysna pime. Keerasin selle kingituse teema naljaks ja ytlesin, et no p2rast vaatame. Vahepeal tekkis tal m6te, et 2kki minu kaudu oleks v6imalik tema lingalakeelne majandusteemaline raamat v2lja anda. Vabandasin ja ytlesin, et mul kahjuks pole kirjastustes tuttavaid. Tyybil oli kole kahju, mispeale mul oli tast ka kahju, mida ma ka v2ljendasin. Siis, viimases h2das arvas ta, et no v2hemasti raamatu v2ljaandmist finantseerida peaks ju olema v6imalik, kui kuidagi muudmoodi aidata ei saa. Aga viimasel p2eval tuli ta veel ekstra yhe kokkusaamise ajal vahele segama ja kysis n6udlikul ilmel, kus see lamp siis on, mille ma talle lubasin. Pidin seletama, et lamp on Euroopa Liidu oma ja et pean selle p2rast tagasi andma.
K66gitydrukud tahavad mu kollaseid pl2tusid, v6i p2rivad, kus on nende kokakoola (Ah? Kus on? Ah?). Gouverneur n6uab kollaste t2hekestega tumesinist T-s2rki (lepime nii – tooge see homme hommikul kell 9 minu kontorisse.), mille v6iks talle suveniiriks t2itsa anda, kui ta juhtumisi poleks X-partei liige.
Papa Edmond, kes meiega vahel l6unal k2ib, v6tab viimasel ajal s6branje ka kaasa ja jalutab arve maksmise ajal demonstratiivselt uksest v2lja. C.-st on alati nii armas tema arve ka kinni maksta. Kui papa Edmondil telefon katki l2ks, siis ta andis talle 40 doltsi, et ta saaks uue osta. T2na l6unas66gi ajal selgus, et Edmondi s6branjele on ka uhiuus telefon siginenud.
Tegelikult on k66gitydrukud mulle ainsana kole armsad. (Vaata, meil on siin kaht sorti mangasid – yhed on indochine’id ja teised on eee…. mangad. Mulle fritid ei meeldi, mina armastan kongo toitu – pondu ja fufu on k6ige paremad. - Aga kas te kartuleid keedate ka ? – Jaa-jaa, yks retsept on, selle nimi on « Merveille »!) Nad kutsuvad meid j2rjekindlalt papa Christianiks ja mama Lindaks. Mulle Linda olla iseenesest t2itsa meeldib, olen 22rmiselt meelitatud. Eriti veel sellest ninnun2nnutavast viisist, mismoodi nad seda korrutavad, nagu lapsega r22kides, endal suu k5rvuni. Ma arvan, et pl2tudest v6iks neile t6esti kasu olla.
Peale k66gitydrukute on muidugi veel v2ikesed r22bakad naabrip2gadikud, kes 6htus66gi ajal akna taga luuravad, k2e aknast sisse pistavad ja syya ootavad. Vahel nad s66vad meie silme all potit2ie riisi v6i hapukapsast 2ra. Sealiha, mida me kumbki ei suuda syya, sest see on selle roosa sea liha, kelle nad eelmisel n2dalal otse meie akna all maha l6id ja kellest j2i j2rele terve pesakond imearmsaid pruuni-mustalapilisi ruigavaid r6ngassabasid, s66dame me neile ka kenasti sisse. T2nu neile tyypidele olemegi veel k66gitydrukute juures heas kirjas, sesr C. ju saka-sakat ei s66.
posted by Siisike @ 15:13
0 comments
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home