šampus ja sefiiritort

Kui imelik. Elu ikka fassineerib mind vahetpidamata... (Ma tean küll, aga ma ei saa seda sõna siin teistmoodi kirjutada, sel juhul see lihtsalt ei väljendaks seda tunnet, on kuidagi liiga täiskasvanulik ja kirjakeelne. Meenutab lugu poisist, kes kirjutas geograafia tugeva k-ga - põhjendusega, et see on lihtsalt nii tugev aine, et seda ei saa kuidagi g-ga kirjutada. :)

Mõtled, kuidas asjad peaks minema ja kuidas sa tahaks, et oleks, aga miski ei lähe täpselt nii nagu ootad. Planeerimine ja ette mõtlemine üldse ei aita. Kõik kulgeb ikka omasoodu.

Ootamatused on muidugi lahedad. Ma mõtlen need, mis on üle ootuste - kui hirsipudru asemel serveeritakse sefiiritort. Või ei, ma ei teagi, kuidas seda kirjeldada... Võibolla on see umbes nagu siis, kui lähed ballile, kus pakutakse hirsiputru ja kõrbenud sibulatega Talupojasuppi (minu viimase kahekymne aasta kõige ebameeldivamate toitude tipp), aga järgmisel päeval sööklas, siis kui sa seda kõige vähem ootad - pahh! - šampus ja sefiiritort.

Tagasi Eestis.
Missioon lõppes seekord aluspesu väel Grand Hotelli basseinis suplemisega. Mina ei julgenud algul hüpata, ootasin kuni ülemused ka sisse sulpsavad - kesse siis tahaks, et tema hinnangus seisaks midagi nii veidrat nagu "hüppas esimesena, kuivatas ennast laualinasse" - aga lõpuks ei suutnud ma päris kõrvaltvaatajaks ka jääda. Oli väga vahva. Ootan järge.

Laup2ev 11. november 2006.

Eile kylastas meid Luis, kes oli teel Bomasse. Luis on enam-v2hem ainus lahe kutt ylemuste meeskonnas. Ta v6ttis meiega Belle-Vues yhe 6lle ja ulatas meile kaks karpi camembert’i ja pudeli veini, mis... mmm... mis on siinsetes oludes t2ielik luksus. M6tlesime, et avame need siis, kui oma l6puraporti nimelise eepose valmis oleme saanud. Mis on v6ibolla t2na 6htul, kui ma oma osaga kohe pihta hakkan.

Le deuil.

N2gin esimest korda elus aafrika matuserongk2iku l2hedalt. Selle j2rgi oleks v6inud arvata, et tegemist on pulmadega, aga papa Edmond kinnitas, et c’est un deuil, il y a un cadavre.
Rongk2iku saatis l2rmakas puhkpilliorkester, mille esitatav muusika teeks igale eesti pulmamyrglile sajakordselt silmad ette, tantsivad kirstukandjad, kes kadunukest tema viimses kastis hypitasid ja k6ikjal lehviv kaunistusena m6eldud kirev paberipraht. Papa Edmond ytles, et matusepeole v6ivad k6ik, kel janu jooma, s66ma ja tantsima minna, comme c’est un deuil, tu sais. Oleks meiegi l2inud, kui Luis meid oma veinipudeliga Belle-Vue terrassile poleks meelitanud.

Aafriklaste rytmitunnetusest.
RAS (Rien à signaler). Me oleme nendega v6rreldes haleduse tipp.

Pekikogumisest.
Selles vallas on m2rkimisv22rseid muudatusi m2rgata. Kongo k66k koosneb p6hiliselt fufust, tomati-6li kastmes friteeritud millestiganes ja saka-sakast, mis on tegelikult muru 6lis. M6ni ime, et Celestine ytleb mind tunnustavalt patsutades „He, maman Linda, t’as grossi!” mis siinses malnutritioni kontekstis on kompliment. Keegi, kes juurde v6tab, hoolitseb enda eest.
Masendav yhes6naga! Ainus positiivne asjaolu kogu selle pealesunnitud pekikogumise juures on see, et t2heldan m6ningast pekistumist ka kohtades, mille puhul seda millegip2rast konventsionaalselt ilusaks peetakse (mitte n2gu muidugi).

Olen otsustanud tarvitusele v6tta h2daabimeetmed ja hakata s66ma 6dede juures ainult l6unat. Eile 6htuks s6in n2iteks v2rske avokaadopyreega n2kileiba ja ananassi-mango-banaani salatit. Minu meelest selline toit teeb mind kuidagi 6nnelikumaks.

T2na anti meile liikumiskeeld – Kinshasas on j2lle rahutu olukord. Meil veab, et oleme kohas, kus pole ohtlik.

Neljap2ev, 9. November 2006

T2na oli kloostri l2hedal trummip6rinat ja l2rmi kuulda. Hiilisime papa Christopheri. ja papa Edmondiga p66sa tagant l2hemale ja mis selgus – kooriproov. Ysna shokeeriv oli kuulda, mismoodi nad trummip6rina saatel laulavad. Tegelikult on see ysna kirjeldamatu. Vapustav myrgel. Paar lugu v6tsin linti ka. Ma ei tea, mis ma selle eest 2ra annaks, et nad mulle ka paar lugu selgeks 6petaks.
Ohh, juba see, mismoodi nad h22lt tekitavad, on v2ga eriline. Ja n2ete, siin ma olen, k2ed rypes, ei suuda seda kirjeldada. Arvutiekraanil on k6ik nii kahvatu.
Nad olid k6ik ysna noored, umbes 15-20 aastat vanad. Paar euroopalikuma s2rgiga poissi ja trummip2rdik tantsisid p66raselt, yks kutt oli imekena oma vaevuaimatavalt roheka volangilise piduliku pluusi ja naerul neegrin2oga.
Tydrukud olid k6ik lahedate krussis siilipeadega, ainult yhel olid silmatorkavad neoonv2rvi kunstjuustest patsid. Kunstjuuksed on siin muidu nii tavalised. Papa Edmondi s6brants kysis veel minu k2est ykskord, kas mul on oma juuksed, mis mind tookord kangesti kimbatusse ajas, sest no mis kysimus see selline on, ah? Aga tundub t6esti, et nende enda juuksed ei kasva eriti pikaks ja sellep2rast peavad nad juukseid p2he ‘istutama’ nagu nad ytlevad. ‘Istutamine’ iseenesest n2eb v2lja nagu 6mblemine ja l6pptulemus on sulaselge parukas. Aimee v2itel minu juustesse kahjuks vahvaid patse ega midagi teha ei saa, sest mul on nad liiga libedad. Kes teab, v6ibolla siis midagi ‘istutada’ annaks, aga mulle eriti ei meeldi nende parukad. Ma tahaks pigem ka sellist krussis siilipead ja pruuni nahka tahaks ka. Ilmselge, et nemad annaks k6ik, et olla kahvatud ja libedate juustega.

Kui C. ja papa Edmond 2ra tydinesid, istusin mina nendega lageda taeva all p66sa vahel kuni p2ris pimedani. P2rast proovi l6ppu tulid k6ik mul k2tt suruma v6i mind niisama katsuma ja kysisid, kas meeldis. Dirigent p2ris muuhulgas, mis mu nimi on, kust ma p2rit olen, kui vana ma olen, kas mulle meeldis ja kas ma olen vallaline v6i juba abielus. Viimane kysimus paneb mind siin kangesti muigama. Ma ei m2leta, et keegi mu k2est seda kunagi Eestis oleks sedasi otse kysinud. (Vanaema ainult vanasti ikka p2ris, kas mul ‚austajad’ ei ole tekkinud). Aga no kesse yldse Eestis t2nap2eval abiellubki?

K6ige esimene lugu oli minu meelest miski laul, mis r22kis ilmselgelt munast, kuigi papa Edmondi t6lkes polnud munast j2lgegi.
On dit « Maman, il faut laisser la sorcellerie, parce que pendant la journée vous priez et pendant la nuit vous faites la sorcellerie. »
Nojah, seda Muna lugu laulavad nad pyhaba hommikul kell pool kaheksa kirikus. Kui ma nii vara yles peaksin saama, siis l2hen kindlasti kuulama.

Kolmap2ev, 8. November 2006

Kongolastega suheldes satun pidevalt kimbatusse, sest nad kysivad kogu aeg, mida ma neile kinkida kavatsen. N2iteks n6udis yks kompilatsioonimeeskonna majandusteadlane mu kaevurilampi endale. Olin selle talle heauskselt v2lja laenanud, sest ruumis oli ysna pime. Keerasin selle kingituse teema naljaks ja ytlesin, et no p2rast vaatame. Vahepeal tekkis tal m6te, et 2kki minu kaudu oleks v6imalik tema lingalakeelne majandusteemaline raamat v2lja anda. Vabandasin ja ytlesin, et mul kahjuks pole kirjastustes tuttavaid. Tyybil oli kole kahju, mispeale mul oli tast ka kahju, mida ma ka v2ljendasin. Siis, viimases h2das arvas ta, et no v2hemasti raamatu v2ljaandmist finantseerida peaks ju olema v6imalik, kui kuidagi muudmoodi aidata ei saa. Aga viimasel p2eval tuli ta veel ekstra yhe kokkusaamise ajal vahele segama ja kysis n6udlikul ilmel, kus see lamp siis on, mille ma talle lubasin. Pidin seletama, et lamp on Euroopa Liidu oma ja et pean selle p2rast tagasi andma.
K66gitydrukud tahavad mu kollaseid pl2tusid, v6i p2rivad, kus on nende kokakoola (Ah? Kus on? Ah?). Gouverneur n6uab kollaste t2hekestega tumesinist T-s2rki (lepime nii – tooge see homme hommikul kell 9 minu kontorisse.), mille v6iks talle suveniiriks t2itsa anda, kui ta juhtumisi poleks X-partei liige.
Papa Edmond, kes meiega vahel l6unal k2ib, v6tab viimasel ajal s6branje ka kaasa ja jalutab arve maksmise ajal demonstratiivselt uksest v2lja. C.-st on alati nii armas tema arve ka kinni maksta. Kui papa Edmondil telefon katki l2ks, siis ta andis talle 40 doltsi, et ta saaks uue osta. T2na l6unas66gi ajal selgus, et Edmondi s6branjele on ka uhiuus telefon siginenud.
Tegelikult on k66gitydrukud mulle ainsana kole armsad. (Vaata, meil on siin kaht sorti mangasid – yhed on indochine’id ja teised on eee…. mangad. Mulle fritid ei meeldi, mina armastan kongo toitu – pondu ja fufu on k6ige paremad. - Aga kas te kartuleid keedate ka ? – Jaa-jaa, yks retsept on, selle nimi on « Merveille »!) Nad kutsuvad meid j2rjekindlalt papa Christianiks ja mama Lindaks. Mulle Linda olla iseenesest t2itsa meeldib, olen 22rmiselt meelitatud. Eriti veel sellest ninnun2nnutavast viisist, mismoodi nad seda korrutavad, nagu lapsega r22kides, endal suu k5rvuni. Ma arvan, et pl2tudest v6iks neile t6esti kasu olla.

Peale k66gitydrukute on muidugi veel v2ikesed r22bakad naabrip2gadikud, kes 6htus66gi ajal akna taga luuravad, k2e aknast sisse pistavad ja syya ootavad. Vahel nad s66vad meie silme all potit2ie riisi v6i hapukapsast 2ra. Sealiha, mida me kumbki ei suuda syya, sest see on selle roosa sea liha, kelle nad eelmisel n2dalal otse meie akna all maha l6id ja kellest j2i j2rele terve pesakond imearmsaid pruuni-mustalapilisi ruigavaid r6ngassabasid, s66dame me neile ka kenasti sisse. T2nu neile tyypidele olemegi veel k66gitydrukute juures heas kirjas, sesr C. ju saka-sakat ei s66.

K6ige rohkem meeldib mulle siin see, kuidas inimesed r22givad. V6imalik, et olen nende naljaka intonatsiooniga juba nii 2ra harjunud, et k6nelen naastes samamoodi. Ytlen

'Mettez-vous' = istuge palun,

'vehicule' (veikill) = auto,

'carburant' (karbiran) = bensiin

v6i n2iteks:

"Est-ce que la vehicule dort chez les soeurs?" *

(Oui, papa Edmond, la vehicule dort ici, chez les soeurs avec nous!),

mis t2hendab: kas auto j22b 66seks kloostrisse?

v6i:

"Est-ce que les pare-balles et les casques peuvent dormir dans la voiture?"

(Oui papa Edmond, tu peux les laisser la ou ils sont.),

mis t2hendab: kas kuulikindlad vestid ja kiivrid v6ib autosse j2tta?

'sucré' on ka yks s6nadest, mida nad siin sageli kasutavad ja see t2hendab kokat, fantat v6i muud kohalikku limonaadi.

Pyhap2ev, 5. November 2006

Eile k2isime Aimée, papa Edmondi ja tolle s6branje Dada, l6una-aafriklasest C. ja minu inglasest kolleegi C.-ga kohalikus diskoteegis. 66klubi oli nagu 66klubi ikka, ainult inimesed olid palju tantsualtimad, eriti mehed, mis yllatas mind v2ga. Kui Eestis vallutavad platsi k6igepealt enamasti tydrukud, siis siin kargas kymme neegripoissi yksi sentimentaalselt k2tega vehkides ja puusi h66ritades peegli ees. See oli t6esti koomiline.
Ja muidugi on nende rytmitunnetus k6vasti yle keskmise. Vahepeal tekkis tunne, et tegemist on m6ne tantsutrupiga, kes esitab mingit stiliseeritud tribaaltantsu.
Varsti ilmus v2lja valges helendavas triiks2rgis Aimée ‘frère’, kes millegip2rast oli p2he v6tnud, et mina tantsin nagu aafriklane, mis on muidugi t2ielik vale, sest isegi kui ma v2ga yritan, olen ma ikkagi puusadest eurooplaslikult handicapé, aga tema tiris mind muudkui uuesti ja uuesti platsile. Enne 2raminekut selgus siis, et olin veetnud pool 6htut X-parteile kuuluva X-meediakanali t66taja higises haardes. Pidin 6lle 22repealt kurku t6mbama, kui see p2evavalgele tuli, sest selline asi p6him6tteliselt ei l2he mitte. Loodan siiralt, et keegi ei pannud t2hele.

Oma kolleegist C.-st tahtsin teile ka kirjutada. Ta on minust noorem, inglane, t66tab New Yorgis finantsanalyytikuna ja tahab saada diplomaadiks. Ta on muidu 22rmiselt tore poiss, kellel on veider, aga rikkalik naljasoon. Yldiselt on ta siiani k6ige normaalsem kolleeg, kellega ma olen pidanud koos t66tama. Prantsuse keelt ta eriti ei r22gi kyll, v6i r22gib, aga keegi ei saa aru, mis ta ytleb. Kui ta teel lennujaamast Grand Hotelli minuga prantsuse keeles vestelda yritas, siis ma arvasin, et ta teeb nalja. L6kerdasin talle n2kku. P2rast selgus, et tal t6epoolest ongi niisugune aktsent, nii et me oleme sunnitud Aiméega k6ik yle ja arusaadavamaks t6lkima.
« A missa arvad, kesse s6idab? V6idab? S6idab? » stiilis lausete peale muutusid gouverneuri silmad kaheks suureks r6ngaks ja kulmud kerkisid peaaegu juuste piirile, mispeale Aimée k2hku sekkus ja lause viisakamaks ymber pani, mis k6las umbes nagu: « Lugupeetud h2rra maavanem, milline on teie prognoos presidendivalimiste tulemuste suhtes ? » Mina yritasin k6igest v2est itsitust maha suruda.
Eriti naljakas on see, et ta r22gib pisikeste r22bakate neegripoiste, linnapeade ja parteiesimeestega t2pselt yhtemoodi : « Bonjour, monsieur, regarde… », « Monsieur, tu veux… tu penses que… » jne. Ei mingit teietamist, yhes6naga.

T2na kutsus Celestine mu 6hinal oma vanimat poega vaatama. See oli armas poiss, minust kaks aastat noorem, n6elutud pruunide pykste ja t2pselt samasuguste kollaste pl2tudega nagu mina eile turult endale ostnud olin. Ja tal oli kaenlas punane – kitarr! Ahhetasin, kitarr oli raudselt ise tehtud ja n2gi v2lja nagu elektrikas. Tema v2itis, et oli selle ostnud.
“Tu joues dans une groupe?” kysisin.
“Non.”
« A la maison donc? »
« Non. (paus) A l’église catholique, » kiirustas poiss kylg ees minema ja tegi n2gusid, millest v6is ysna selgesti v2lja lugeda, et ta h2beneb oma ema, kes ilmselt tahab teda mingi kahvan2oga paari panna.
Merde, pourquoi je ne suis pas catholique! Olen nyyd enam kui veendunud, et siinne katoliku kirik on just minu jaoks. Kysisin Celestine’i k2est, millal on j2rgmine missa-popkontsert. Tema ytles, et kolmap2eval. Saame n2ha !

Mama Celestine

Kloostri puhkemajas t66tavad kohalikud mulle v2ga meeldivad. Eriti maman Celestine, kes 6petab mulle kikongokeelseid fraase ja maman Helene, kes igal hommikul v6tab meist j2relej22nud pooliku saia ja kaks kolmnurka “La vache qui rit’d” ja viib need koju oma lastele. Mul on ainult hea meel, et kellegi k6ht meie k6rvalt natukenegi rohkem t2is saab.
Mama Celestine (Oh, ma ei suuda otsustada, kas kirjutada prantsusepäraselt ´maman´ või kohalike moodi ´mama´ - nad ise kasutavad neid vorme paralleelselt) v6ttis mu yksp2ev nendega manjokip6llule kaasa. Proovisin ka hiigelnoaga manjokivarsi l6igata, mis enam-v2hem 6nnestus, ainult et varrekuhila pea peal kandmises h2bistasin ennast haledalt nagu t6eline ‘mundele’ kunagi. Minu jaoks on yle m6istuse, kuidas nad nii rasket koormat pea peal tasakaalus suudavad hoida.
Maman Helene r22kis tagasiteel, et tal on neli last, aga ta j2ttis oma mehe maha, sest ta oli ‘une deuxieme femme’, mis ei ole kerge olla, teate. Mees oli olnud kole armukade ja Celestine ei kahetse, isegi kui tal yksi olles kohutavalt raske oli. Raha ei olnud, et lapsi kooli saata, sest t66d ei olnud ja vahel ei olnud kuude viisi kopikaid, mille eest seepi osta, et ennast pesta, nii et ta pidi end palja veega pesema. Aga siis sai ta kloostris t66d ja nyyd on palju kergem ja pealegi pole ta nyyd enam patune, sest teatavasti on teine naine jumala silmis alati patune.

T66listega r22kides saab niisiis kohaliku elu-olu kohta rohkem teada. Eriti intrigeerib mind see mitmemaman’pidamise teema.

Maman Helene r22kis, et m6nel papal on kolm-neli maman’d ja k6igi peale kokku yle kahekymne lapse.
Kysisin, kas m6nel maman’l ei ole kolme-nelja papad?
“Hehee, maman’l? Yksi papa ei taluks seda, kui tema maman’l oleks mitu papad, papa ytlesks siis kohe He, partir-partir!” Helene teeb 6hus bravuurika lahkumiszhesti.

Seletasin maman Helene’ile, et kui minu papa (no juhul, kui mul oleks papa, eksole) v6taks endale mitu maman’d, siis mina seda asja igatahes nii ei j2taks ja sehkendaks ka kolme-nelja papaga, aga tema naeris ja ytles, et ma olen noor ja vaadaku ma ikka ette, sest papad on hoopis teistmoodi.

Autojuht on meil seekord papa Edmond, kes on yle kolmekymne aasta vana, kellel on Kinshasas kaks last ja kelle maman l2ks Euroopasse ja j2ttis papa Edmondi maha. Kui ma kysisin, miks, siis ytles ta : « Tu vois, ici on paie pas bien les gens,» t6mbas k6rvad lidusse ja keeras vaikselt rooli edasi.
Papa Edmond on yldiselt hea poiss. Vahel nii hea, et mul on temast kahju kohe. Ykskord, kui ta peale p2ev otsa kestnud lebotamist yle tunni aja hiljaks oli j22nud ja me C.-ga demonstratiivselt minema jalutasime, kui ta v2ravas tuututas, muutus ta p2rast eriliselt nukraks, haaras mu k2est kinni ja ytles, et ca lui fait mal au coeur. Tu vois, moi je veux que vous pourriez être contant avec moi. No kuidas sa peale sellist lauset saad kellegi peale pahane olla! Nyyd oleme me sunnitud igal 6htul t66lt autoga koju s6itma, et mitte teda solvata. Kompilatsioonikeskus on kyll k6igest kahesaja meetri kaugusel, aga papa Edmond kardab v2ga vangi sattuda, kui meiega peaks midagi juhtuma.

See siin on Kisantu kloostri öövaht-päkapikk.

Esimest korda kohtasime teda öösel kell 3

peale rampväsitavalt pikka päeva. Ta avas

meile värava ja meie muidugi ehmatasime

kangesti. Pärast ta küll õnneks näitas, et seal

pole padruneid sees.

Laup2ev, 4. November 2006

Kisantus 6dede juures on palju putukaid. Peale vihma on neid nii et kubiseb. Tuld ei saa 6ues yldse p6lema panna, sest siis koguneb selle ymber hiiglaslik kihav ja lendlev k2rbeste ja s22skede parv, mis tungleb tasakesi tuppa. Nagu kiuste on minu ukse ees just suur p2evavalguslamp ja ma pean vintpyssiga j6uluvanaga v6itlema, et ta tule 2ra kustutaks, mida ta ei taha teha, sest siis on teistel kylalistel pime. “Ce sont juste les insects, mademoiselle,” ytleb ta. Ca ne fait rien. Aga mina ei saa midagi teha, et kubisev k2rbseparv toas tundub mulle pisut j2le. Pealegi ma ei tunne putukaid nii h2sti, et teada, et need pole just need k2rbsed, kes riiete sisse munevad, et nende vastsed inimeste naha all saaks kenasti kypseda ja seej2rel yhel p2eval v2lja pugeda. S22ski on siin ka 6htuti p2ris palju ja gekod tulevad neid tuppa s66ma nagu ikka. Vahel nad roomavad v2ljaspool akna ees olevat s22sev6rku ja siis on seespoolt n2ha, kuidas nad m6ne putuka limpsti k2igu pealt suhu pistavad. Ja k6ikv6imalikud 66liblikad, l2rmavad rohutirtsud, oranzhi peaga sinised sisalikud, mingid naljakalt suured pruunid hyplevad tirtsu moodi putukad, mille nime ma ei tea, aga mida kohalikud lapsed k6rre otsa korjavad ja siis grillitult s66vad. Hetkel tiirleb mu toas lambi ymber mingi hiiglaslik pikliku kerega pruun herilaselaadne mootors6iduk, teeb koledat h22lt ja aukartust2ratavaid surmas6lmi lambi ja mu voodit varjava s22sev6rgu vahel.
T2na 6htul peale vihma n2gin oma toa ukse ees pruunselgset konna, t6esti, tal oli selline maomuster selja peal. J2in teda taskulambivalgel imetlema, kutsusin yhe v66ra neegrionu ka, ytlesin vaimustunult : Voila, une grenouille! Ja kujutage ette, mida too tyyp tegi! Ta l6i konna jalaga! Karjatasin vist nii k6vasti, et vintpyssiga j6uluvana ja muud telerivaatajad tormasid kohale ja kysisid, mis juhtus. Vahtisin vihaselt neegrionu viksitud musti kingi ja ei saanud midagi aru. Ma arvan, et ta vist t6esti m6tles, et ma kardan konna. Lollakas! Kui ma oleks seda ette n2inud, siis ma poleks talle seda elu seeski n2idanud.
Tegelikult mul on endal ka yks ysna piinlik lugu juhtunud. Ega ma ise kyll h2sti ei m2leta, aga ema ja 6de r22givad, et ma olen elus ka yhe konna peos surnuks pigistanud, peale seda, kui nad karjusid “Tee kohe pihk lahti”. Kole, onju? Ma olin siis kahene ja arvasin n2htavasti, et nad tahavad konna 2ra v6tta.

Kui putukad v2lja arvata, siis on siin nunnade juures v2ga rahulik. Nunnad ise on mustad ja peaaegu n2htamatud – see t2hendab, et nad k2ivad palvemaja ja magala vahet ja sehkendavad omi asju. Pead on neil alati r2tikustatud ja seljas kannavad nad enamasti aafrikap2rasest, aga tagasihoidliku mustriga kangast puhvk2istega yrpe, tagumiku ymber on neil, nagu siin tavaks, seotud suur kirju kangas. Paljud neist on pisut suuremad kui kohalikud naised enamasti ja kannavad ymaraid hiigelraamidega prille, nii et k6ik koos kirikus meenutavad nad veidrat t6tsakate j6ehobukeste kampa. Ainus, kes meiega vahel r22gib, on soeur Denise, kes on yle viiekmne aasta vana ja kes kamandab siinseid k66gi- ja aiat66lisi.
Ausalt 6eldes tunnen end siin pisut veidralt, sest ma pole ristitud ja see on nende silmis v2ga veider. Ja vaat mina t6esti ei tea, miks mind ei ristitud. Ma arvan, et umbes sarnane tunne v6ib olla kellelgi, kes, kysimuse peale, mida ta ylikoolis 6pib, on iga kord sunnitud tunnistama, et tal j2i p6hikool pooleli.

See koht on kuidagi h2sti omaseks ja armsaks saanud. Inimesed tunduvad palju s6bralikumad kui aasta eest. See, mis l2hip2evadel edasi peaks juhtuma, l2heb mulle kymneid kordi rohkem korda kui varem. Lihtsalt nii tundub, kui istud nendega koos kusagil p2rap6rgus palmionnis, l2hisekvatoriaalses paduvihmas, kui vett tilgub p2he, sedelitel voolab tint ja n2ed, kuidas nad pyyavad p22sta mis p22sta annab, kuhjavad paberid, nimekirjad ja tindipotid yheleainsale enam-v2hem kuivale plastmasslauakesele. Kui ruumi ei ole, maas on pori ja pisikesel kuivetanud hallip2isel prillidega esimehel, kes t66tab kusagil kaugel-kaugel kylakoolis matemaatika6petajana, on jalas tema ainsamad viigipyksid ja v6ibolla laenatud mustad ylikonnakingad, mis nyyd on yleni mudased. Oma prillid on ta sinise teibiga eelmisel 6htul 2ra parandanud ja seletab kirjaoskamatutele maman'dele kannatlikult, kuidas peab toimima. Ja j2rjekorras seisavad r2balates mehed ja naised, m6ned neist on tulnud 45 klomeetri kauguselt paduvihmas kella kuueks kohale, l2bim2rjad, yks laps seljas, teine rinna otsas ja kolm suuremat sabas s6rkimas, k6ik selleks, et yhe tyybi nime k6rvale kastikesse oma tindine s6rm vajutada. Prillidega kuivetanud papa istub palmionnis hommikuni ja loeb 2hmase lambikese valgel s6rmej2lgi kokku, t2idab vettinud protokolle ja seisab j2rgmisel p2eval kompilatsioonikeskuses j2rjekorras, magamata, surub sul veel entusiastlikult ja vapralt k2tt ja kui kysid, millal ta viimati s6i, siis on vastus - yleeile. Ja otse loomulikult muretseb ta, kas ta ikka tegi k6ik perfektselt, 2kki l2ks midagi valesti... Ja sina vaatad talle otsa ja m6tled, et tahaks kotist kypsisepaki ja veepudeli v6tta ja talle anda, aga ymberringi on veel mitukymmend kuivetanud mehikest, yks kaugemalt ja rohkem otsal6pnud kui teine.

Kohalikud lihtsad ja pyydlikud inimesed v22rivad minu meelest tohutut austust. Mis ka ei oleks, nad usuvad k6igest hoolimata, et olukord l2heb paremaks. Uskumatu.

Tere armas bloogikiibitseja!

Ma tean, et ma olen kaua kadunud olnud, aga v6tke arvesse, et mu eesti telefon siin yldse ei levi ja mu kongo 'appareil' tuututab ja ignoreerib teie numbrit ylbelt.

Kangesti tahaks teiega r22kida - sellest, kuidas siin on, botaanikaaiast, nunnadest, preestritest, tabudest, C.C.-st, Bembast ja Kabilast, communauté internationalist, manjokip6llust, putukatest, maman'dest ja papadest, byllet22nidest, numbritest, yhest seast, papa Edmondist, maman Celestine'ist, radio Okapist, vene pilootidest, l6una-aafriklastest, kongolastest ja nende prantsuse keelest.

Millest te tahate k6igepealt kuulda?