Yhel 66sel n2gin Kongo kohta imelikku und. Olin p2ris 2ra kohutatud. Hommikul m6tlesin, et kui tobe minust oli tahta tuusikut itta. Mida ma sellega teeksin? Minu p6nevus on turvaline evakuatsiooniplaan ja taevast maanduv monuci kopter, aga m6nede inimeste jaoks t2hendab see seal valgeks pleekinud luid, hordide viisi v2gistatud naisi, laastatud kylasid ja paari kotit2it YRO humanitaarabi korras saadetud riisi. Ma ei taha sinna enam minna.

V6ibolla oli see just tormi66? Meil oli siin paari p2eva eest selline vilin, tuul ja m6ll nagu keegi oleks tolmuimejaga 6unaalleel koristanud. Karavani ust ei saanud 6ieti lahtigi teha...
Siis, 6htul, t6i Buratino kaks kyynalt. Koputas ja pani need kapi peale. Juhuks kui elekter 2ra l2heb. Mina naeratasin, ise m6tlesin veel, et n2e kui tore, et keegi ikka vastutab ja hoolitseb su eest.
Aga 66sel hakkas tuul veel k6vemini tuulutama ja torm paisus mis kole, karavan v2rises ja 2hvardas iga hetk lendu t6usta ja elekter l2kski kl6psti! 2ra.
S. ytles, et tema ei karda midagi, R. lasi endale klappidest k6rvade kaudu p2he valguda Tormise sygismaastikke - teate kyll : Tuul kollase k6nnumaa kohal, koolnukollase k6nnumaa kohal... - brrr! Ja arvake, mida tegin mina - lugesin taskulambivalgel raamatut ja ootasin justkui raadiosaatja tuttavat raginat v6i ylemuse k6net yksikasjalike evakuatsioonijuhistega. Aga p2rast mitmetunnist vaikust ja tormikolinat paistis, et keegi ei helista ega ytle "Oscar echo 66, oscar echo 66, vous me recevez? Retournez a la Monuc!" V2ga imelik oli, m6ista sedasi 2kitselt, et need kaks teekyynalt ongi tegelikult k6ik, mis selles vilinas ja kohinas antud on ja, tore lugu kyll, keegi ei vastuta sinu eest peale su niru enda - kui karavan tiibu laksutades 6unapuude kohal kena tuuri teeb ja seej2rel vastu j2ndrikku m2nniv6ra lartsatab, v6id oma kyynla ise syydata, meelerahuks v6i nii. V6i syytad kellelegi teisele, kui ei vea.