esmaspäev, september 04, 2006

Turul kutsus yksp2ev yks granaat6unamyyja mind kah 6htul v2lja. Olin just parajasti kysinud, misasjad need vorstikese moodi rippuvad soolikad tal on seal. Tema lausus, et seal on p2hklid ja mahl sees ja et see on magus. Pakkus granaat6unamahla maitsta, pilgutas silma ja ytles, et arendame natuke Eesti Aserbaidzhaani s6prust. Mul s6pruse arendamise vastu iseenesest polekski midagi olnud, aga tema mustad pilkuvad silmad tegid natuke umbusklikuks. Tavaliselt v6tan k6ik kohtingupakkumised agaralt ja ilma eelarvamuseta vastu, aga seekord ytlesin 2ra. Samas, kuidagi kahju - ei tea, kas tulebki elus enam teist sellist v6imalust mustasilmse granaat6unamahlamyyjaga kohtama minna. P2ris esimeses nooruses ma ju pole enam.