Tjotja Zojaga j2tsime hyvasti ja s6itsime rongiga Lvivi.

Seitsmekymneviieaastaste tipsutajatest vanamemmede puhul yllatab mind sageli nende momenditunnetus. Neil on m6nikord selles suhtes kahtlaselt hea nina. V6i on nad juba ise lootusetult vanad, et midagi korda saata, ent liiga 2hmase silman2gemisega, et seebiooperite tiitreid lugeda. Igatahes jah, peale tunniajalist ukse taga seismist ja v6tme ootamist ning peale Zoja poolseid katseid meile teed v6i kohvi keeta, syya pakkuda, meid enda juurde koju televiisorit vaatama meelitada v6i meile v2hemastigi kylma kaitseks koftotshka tuua (l6ppes sellega, et ta kukkus maha, l6i ennast valusasti 2ra ja me olime sunnitud ta toolile istuma talutama) kykitas ta nukra n2oga, kysis sajaviiekymnendat korda, mis meie nimed on ning kippus l6puks kangesti vahele segama stiilis:

"A shto t6 tam staish, patselui jevo!"

Mina olen muidugi ysna lootusetu m6ku. Igatahes tjotja Zoja n6uannete j2rgi ma ei talitanud. Kuidagi piinlik on ju, kui keegi pealt vaatab.