Selline tunne on, justkui tohutult aega oleks m66da voolanud. Tegelikult on l2inud ainult h2dine n2dal.

Jagan nyyd R.-i ja S.-iga karavani kusagil Armagh' l2hedal kolkas. Teeme palju t66d ja kuivatame vahetpidamata m2rgi sokke, pykse ja muid hilpe. T66tamine tekitab mingit veidrat rahulolu. Teistega v6rreldes oleme laisad, korjame kolme peale sama palju, kui m6ned hiiglased yksi. Aga 6htuti oleme alati lampv2sinud. Mina v2hemasti olen. Nad v2idavad, et hakkan igal 6htul raamatu taga nohisema.

Hommikuti on siin nii kylm ja niiske, et aknad ja peeglid on udused, suust tuleb auru ja magamiskotist ei tahaks parema meelega v2lja tulla. S66ma olen hakanud nagu hobune v6i nagu turske maatydruk. Palju putru ja leiba. Loodan salamisi, et mul tekivad sellest t66st v2hemalt mingisugused lihased nende makaronk2te asemele, aga S. tegi mulle selgeks, et nii lihtsalt see ka ikka ei k2i.
Muidu on meil 6unapuude vahel askeldades p2ris vahva. Kuulan kohalikku klassikaraadiot ja j22n sageli hajameelselt 6unu imetlema. Nad on rohelised ja suured. Natuke nagu toored tomatid. Jube ilus on, kui m6nel hommikul p2ike paistab ja veepiisad viljadel p2rlendavad.

Siin elavad j2nesed, kelle urgu viib pikk piljardikuulide rada. Ma pole neid endid kyll veel n2inud, aga korrap2raseid k2ike on nad terve James Mackle'i 6unaaia kyll ysna t2is kaevanud.

Korjamine on baleriini t66. Aus6na. Kujutage ette - sirutus, painutus, kummardus, hype, k2ed ette, k2ed taha, jalg taeva poole... Tunnen ennast siin alati yligraatsiliselt, isegi puu otsas ronides, kuigi see peaaegu et polegi tarvilik, sest meil on ju oma kraana, Kraana 6igemini - S.

Olen avastanud, et jumaldan 6ues s66mist. Leib juust ja keedetud muna kitarriga 6unapuu all on imehea. S66giga on v6imalik palju pulbitsevat elu sisse ahmida. Minu jaoks peaaegu et tundmatu teema, aga nii see on.
S. kypsetas meile yksp2ev 6unakooki ka, see tegi t2itsa sydame soojaks. Kujutage nyyd j2lle natuke ette - k6igepealt kaneeli l6hn, hapu ja magus korraga ja siis midagi kr6mpsuvat seal vahel.

Tegelikult on selline p66rane vabaduse tunne. Justkui elaksin viimast korda. Mingis filmis vist. Kui te teate, kes on rezhiss66r, siis 6elge mulle ka, tahaksin kangesti teada, kuidas see k6ik edasi l2heb ja kus l6peb.

T2na turnisime Mourne'i m2e otsa. 66sel magasime telgis. H22letasime.
Eile n6elas mind mesilane. Kardan, et yritasin teda koos p6ldmarjaga lihtsalt pahaaimamatult suhu pista, mis muud. Minu syy. Ootan paaniliselt, millal ma kurvast paistendmokalisest kyylikust j2lle inimeseks tagasi moondun. V6ibolla on selleks printsi suudlust vaja ja pean veel aastaid ootama?