laupäev, september 23, 2006

Yhel 66sel n2gin Kongo kohta imelikku und. Olin p2ris 2ra kohutatud. Hommikul m6tlesin, et kui tobe minust oli tahta tuusikut itta. Mida ma sellega teeksin? Minu p6nevus on turvaline evakuatsiooniplaan ja taevast maanduv monuci kopter, aga m6nede inimeste jaoks t2hendab see seal valgeks pleekinud luid, hordide viisi v2gistatud naisi, laastatud kylasid ja paari kotit2it YRO humanitaarabi korras saadetud riisi. Ma ei taha sinna enam minna.

V6ibolla oli see just tormi66? Meil oli siin paari p2eva eest selline vilin, tuul ja m6ll nagu keegi oleks tolmuimejaga 6unaalleel koristanud. Karavani ust ei saanud 6ieti lahtigi teha...
Siis, 6htul, t6i Buratino kaks kyynalt. Koputas ja pani need kapi peale. Juhuks kui elekter 2ra l2heb. Mina naeratasin, ise m6tlesin veel, et n2e kui tore, et keegi ikka vastutab ja hoolitseb su eest.
Aga 66sel hakkas tuul veel k6vemini tuulutama ja torm paisus mis kole, karavan v2rises ja 2hvardas iga hetk lendu t6usta ja elekter l2kski kl6psti! 2ra.
S. ytles, et tema ei karda midagi, R. lasi endale klappidest k6rvade kaudu p2he valguda Tormise sygismaastikke - teate kyll : Tuul kollase k6nnumaa kohal, koolnukollase k6nnumaa kohal... - brrr! Ja arvake, mida tegin mina - lugesin taskulambivalgel raamatut ja ootasin justkui raadiosaatja tuttavat raginat v6i ylemuse k6net yksikasjalike evakuatsioonijuhistega. Aga p2rast mitmetunnist vaikust ja tormikolinat paistis, et keegi ei helista ega ytle "Oscar echo 66, oscar echo 66, vous me recevez? Retournez a la Monuc!" V2ga imelik oli, m6ista sedasi 2kitselt, et need kaks teekyynalt ongi tegelikult k6ik, mis selles vilinas ja kohinas antud on ja, tore lugu kyll, keegi ei vastuta sinu eest peale su niru enda - kui karavan tiibu laksutades 6unapuude kohal kena tuuri teeb ja seej2rel vastu j2ndrikku m2nniv6ra lartsatab, v6id oma kyynla ise syydata, meelerahuks v6i nii. V6i syytad kellelegi teisele, kui ei vea.

pühapäev, september 17, 2006

Selline tunne on, justkui tohutult aega oleks m66da voolanud. Tegelikult on l2inud ainult h2dine n2dal.

Jagan nyyd R.-i ja S.-iga karavani kusagil Armagh' l2hedal kolkas. Teeme palju t66d ja kuivatame vahetpidamata m2rgi sokke, pykse ja muid hilpe. T66tamine tekitab mingit veidrat rahulolu. Teistega v6rreldes oleme laisad, korjame kolme peale sama palju, kui m6ned hiiglased yksi. Aga 6htuti oleme alati lampv2sinud. Mina v2hemasti olen. Nad v2idavad, et hakkan igal 6htul raamatu taga nohisema.

Hommikuti on siin nii kylm ja niiske, et aknad ja peeglid on udused, suust tuleb auru ja magamiskotist ei tahaks parema meelega v2lja tulla. S66ma olen hakanud nagu hobune v6i nagu turske maatydruk. Palju putru ja leiba. Loodan salamisi, et mul tekivad sellest t66st v2hemalt mingisugused lihased nende makaronk2te asemele, aga S. tegi mulle selgeks, et nii lihtsalt see ka ikka ei k2i.
Muidu on meil 6unapuude vahel askeldades p2ris vahva. Kuulan kohalikku klassikaraadiot ja j22n sageli hajameelselt 6unu imetlema. Nad on rohelised ja suured. Natuke nagu toored tomatid. Jube ilus on, kui m6nel hommikul p2ike paistab ja veepiisad viljadel p2rlendavad.

Siin elavad j2nesed, kelle urgu viib pikk piljardikuulide rada. Ma pole neid endid kyll veel n2inud, aga korrap2raseid k2ike on nad terve James Mackle'i 6unaaia kyll ysna t2is kaevanud.

Korjamine on baleriini t66. Aus6na. Kujutage ette - sirutus, painutus, kummardus, hype, k2ed ette, k2ed taha, jalg taeva poole... Tunnen ennast siin alati yligraatsiliselt, isegi puu otsas ronides, kuigi see peaaegu et polegi tarvilik, sest meil on ju oma kraana, Kraana 6igemini - S.

Olen avastanud, et jumaldan 6ues s66mist. Leib juust ja keedetud muna kitarriga 6unapuu all on imehea. S66giga on v6imalik palju pulbitsevat elu sisse ahmida. Minu jaoks peaaegu et tundmatu teema, aga nii see on.
S. kypsetas meile yksp2ev 6unakooki ka, see tegi t2itsa sydame soojaks. Kujutage nyyd j2lle natuke ette - k6igepealt kaneeli l6hn, hapu ja magus korraga ja siis midagi kr6mpsuvat seal vahel.

Tegelikult on selline p66rane vabaduse tunne. Justkui elaksin viimast korda. Mingis filmis vist. Kui te teate, kes on rezhiss66r, siis 6elge mulle ka, tahaksin kangesti teada, kuidas see k6ik edasi l2heb ja kus l6peb.

T2na turnisime Mourne'i m2e otsa. 66sel magasime telgis. H22letasime.
Eile n6elas mind mesilane. Kardan, et yritasin teda koos p6ldmarjaga lihtsalt pahaaimamatult suhu pista, mis muud. Minu syy. Ootan paaniliselt, millal ma kurvast paistendmokalisest kyylikust j2lle inimeseks tagasi moondun. V6ibolla on selleks printsi suudlust vaja ja pean veel aastaid ootama?

laupäev, september 09, 2006

Tjotja Zojaga j2tsime hyvasti ja s6itsime rongiga Lvivi.
Seitsmekymneviieaastaste tipsutajatest vanamemmede puhul yllatab mind sageli nende momenditunnetus. Neil on m6nikord selles suhtes kahtlaselt hea nina. V6i on nad juba ise lootusetult vanad, et midagi korda saata, ent liiga 2hmase silman2gemisega, et seebiooperite tiitreid lugeda. Igatahes jah, peale tunniajalist ukse taga seismist ja v6tme ootamist ning peale Zoja poolseid katseid meile teed v6i kohvi keeta, syya pakkuda, meid enda juurde koju televiisorit vaatama meelitada v6i meile v2hemastigi kylma kaitseks koftotshka tuua (l6ppes sellega, et ta kukkus maha, l6i ennast valusasti 2ra ja me olime sunnitud ta toolile istuma talutama) kykitas ta nukra n2oga, kysis sajaviiekymnendat korda, mis meie nimed on ning kippus l6puks kangesti vahele segama stiilis:
"A shto t6 tam staish, patselui jevo!"
Mina olen muidugi ysna lootusetu m6ku. Igatahes tjotja Zoja n6uannete j2rgi ma ei talitanud. Kuidagi piinlik on ju, kui keegi pealt vaatab.

esmaspäev, september 04, 2006

Turul kutsus yksp2ev yks granaat6unamyyja mind kah 6htul v2lja. Olin just parajasti kysinud, misasjad need vorstikese moodi rippuvad soolikad tal on seal. Tema lausus, et seal on p2hklid ja mahl sees ja et see on magus. Pakkus granaat6unamahla maitsta, pilgutas silma ja ytles, et arendame natuke Eesti Aserbaidzhaani s6prust. Mul s6pruse arendamise vastu iseenesest polekski midagi olnud, aga tema mustad pilkuvad silmad tegid natuke umbusklikuks. Tavaliselt v6tan k6ik kohtingupakkumised agaralt ja ilma eelarvamuseta vastu, aga seekord ytlesin 2ra. Samas, kuidagi kahju - ei tea, kas tulebki elus enam teist sellist v6imalust mustasilmse granaat6unamahlamyyjaga kohtama minna. P2ris esimeses nooruses ma ju pole enam.

A. laulab v2ga h2sti, t2pselt ja puhtalt. Eile laulsime 'Mu syda 2rka yles' ja muid tuntud Kreeke. T2na esitasime mitmeh22lselt K. A. Hermanni 'Oh laula ja h6iska' ja laulupeo repertuaarist 'Ta lendab mesipuu poole'. V. l6i ka kaasa, nii et vahepeal l2ks k66rutamine suisa kolmeh22lseks, sest A. on 6ppinud naiskoori seadeid.
Tjotja Zojale igatahes meeldis. Paluti lisa, kui v6imalik, vene keeles, aga me ei osanud kahjuks yhtki lugu. Pidasin plaani esitada oopus "Tshist6i ljubov, shtshastje zhdjot nas", k6hatasin h22legi puhtaks, aga l6in justkui araks - kunagi ei v6i teada ju, kuidas nad siin sentimentaalses v6tmes kodukootud pribaltika indimuusikasse suhtuvad.

reede, september 01, 2006

Tjotja Zoja kutsus mu t2na maja nurga taha, endal h2sti saladuslik ilme n2ol, ja kysis vuntsi v2rinal kaks rubla sigarettide ja 6lle jaoks. Andsin viis, v2iksemat ei olnud, ja lubasin Oksanale mitte 6elda. Kolm korda lubasin tegelikult. 6igupoolest olid tal juba siis l6hnad juures, aga mis teha. See ei ole minu asi.
-
Isa helistas eile.
"Kus sa oled?"
"Jaltas."
"Jaaltaas?"
Meenub, et ema ja isa k2isid vist siinkandis kunagi ammu pulmareisil. Ema oli veel noorem kui mina praegu. Piltidelt m2letan palju tuttavat. Need mustad kivid vedelesid meil ka vanasti kodus. Eile m6tlesin, et hirmus tore oleks siin koos emaga olla v6i sellest v2hemalt r22kida, aga isale ma ei oska nagu midagi 6elda peale kuup2eva, millal ma j2lle kodus tagasi olen.
-
Eile 6htul jalutasime Lenini nimelisel kaldapealsel - kuulasime, kuidas yks tyyp laulis ja m2ngis isetehtud v6imenduse ja k6larite raginal kitarri. J6ime 6lut. 2kki hakkasid v2iksed nagamannid meie k6rval V. yle k6vasti naerma ja n2puga n2itama. Et 2ike roosatas taevas, siis olid V. sulgkerged juuksed ilmselt 6hus oleva elektri t6ttu kohati t2ies pikkuses pealaele pysti t6usnud. Vaatepilt oli v2ga veider, nagu multifilmis. Varsti oli V.-st saanud juba kogu kaldapealse atraktsioon, inimesed itsitasid, v6tsid fotoaparaadid v2lja ja kl6psisid, yks tytarlaps tuli siis V.-le zhestikuleerides selgitama, et "U vas volos6 tak!!!" Minu meelest oli see t6esti kummaline. V6imalik, et see pidi t2hendama, et ta on millegi poolest 2ra valitud.
Lenini nimelisel kaldapealsel on muidu 6htuti p2ris tore. K6iksugu moosekandid, leierkastid ja tympsubaarid l2rmavad yksteise v6idu. Yleeile 6htul olid k6ik kohad viiuldajaid t2is, yksi, kaksi ja kvartettidena. K6ik m2ngisid yht ja sama lugu, ei teagi, mida t2pselt, aga v6in pea anda, et see oli mingi vene autor. Nii h2sti m2ngisid, et olin valmis uskuma, et Peterburi filharmoonikud on linna peale lahti lastud.
Siinne helitaust tekitab kohati sellise vana vene filmi meenutava atmosf22ri, mis on nii kurb ja armas. Selline tragikoomiline tunne, et tahaks pead kinni hoida. Ostad kannut2ie kalja, muigad. Istud ihuyksi hiigelsuures stolovaja saalis - rassolnik, s6rniki s smetanoi i kiselj (a eta ni kiselj, eta kampot!) ja vaatad aknast merd ja vahvaid kypressitaolisi teravatipulisi puid, laual naljakas kristallist soolatoos, tundide viisi vaikus - kedagi ei astu sisse.
Eile sanatooriumide juures pargis ka - keset sygavat m2nnipuudesalu 2kitselt Tshaikovski Lillede valss. Tegin kepseldes paar piruetti ja yhe sydantl6hestava balletihyppe. Soovin, et te oleksite siin olnud, siis me oleksime koos naernud.