Paari nädalaga on aeg tohutu väärtuse omandanud. Defitsiidi pärast ilmselt. Enda meelest olen päris tubli - iga päevaga natuke efektiivsem ja säästlikum. See on hea.

Karantiin on vahelduseks katkestatud. Jee, mulle meeldivad külalised!

Miks inimesed ära lähevad? Pidevalt elan inimeste kaotamise hirmus, kuigi see tunne iseenesest on nii mõttetu, sest kedagi ei saa nagunii kinni hoida. Mida rohkem kellegi külge klammerduda tahad, seda lõdvemaks tuleb jalutusnöör lasta. Sõprade üle on hea meel. Olen lõpmata tänulik.

Üldiselt on tunda vaikset rahulolu, olukorraga leppimist. Ei ole mõtet põdeda asjade pärast, mille muutmine ei ole sinu võimuses. Ja selliseid asju on päris palju. Kui midagi õpid, on kõik veel hästi.

Muuseas - mu emal on täna sünnipäev.