Lahe! Tunnen, et olin nagu vanasti - sama purjus ja sama naiivne. Päris purjus ja päris naiivne ühesõnaga. Oli jooksuisu ja suitsuisu. Jooksin traditsioonilise ringi Jaani kirikuni ja tagasi, nii kiiresti kui suutsin. Kilkasin, tantsisin, kallistasin, tegin suitsu, ajasin lolli juttu, itsitasin, kahjatsesin pisut ja koduteel tuigerdasin vist ka. Ühesõnaga - kõik nagu peab. Karussell.
Selgub, et alkoholijälgimine on palju rõõmustavam siis, kui endale mõnikord lubada kolm punkti korraga, selle asemel et need hõredalt nädala peale ära jaotada.
Hommikul avastasin, et olin öösärgi tagurpidi selga pannud ja ilma igasuguste hügieeniprotseduurideta lihtsalt kolksti voodisse kukkunud. Küll see oli tore tunne. Maha kontroll! Häid pühi!

PS! Eile ostsin ühe albumi, mille fotodel mängib A. kusagil Poola- või Saksamaa tänaval tšellot, nagu püüdlik kooliõpilane.
Mäletan, et sain sellest gastrollist teada Viiburi poe lihaleti ääres. Selline pilt on meeles lihtsalt. Ema muretses tookord ennast ogaraks, ütles, et võib talle antibiootikumi ju kaasa panna, aga niimoodi kopsupõletiku ja mingi katkise kollase bussilõkatsiga, pealegi rahatult, ei tohiks Euroopa peale kooserdama minna. Ent A. läks muidugi vanemate murest ja keelust hoolimata. Veider on avastada, et tookord võtsin automaatselt ema "korraliku inimese" suhtumise üle - milline kole vastutustundetu läbustav kamp, eksole! - ja alles praegu avastan, et A. ei olnud hull ega hukkaläinud laps, vaid üsna normaalne noor inimene. Sellised pöörased ajad on vist kõikide inimeste elus.
Nüüd seikleksin isegi meeleldi rahatult mööda Euroopat ringi, vahest laulaksin tänaval või muud säärast. Äkki pole veel hilja, ah?

Ai, vaikselt hakkab eilsest õhtust ikka igasugu totrusi meelde tulema. Päris koomilisi olukordi. Ma ise polekski selle peale tulnud, et ma midagi nii erilist ütlesin - kõik tundus kole naljakas. Tagantjärele on muidugi üsna piinlik. Ühesõnaga, oled ikka tore pealetükkiv tüdruk küll, S.! Jätkagi samas vaimus!