Jee! Naistepäevalilled ja assortii! Kuusekesel on lõpuks hea meel. Te võiks kuusekesega koos rõõmus olla, armas bloogikiibitseja.
Naljakas, kuidas ma algul jõin õunamahlaga konjakit ja siis hiljem avastasin, et teine klaasitäis oli olnud paljas õunamahl. Suurest ähmist. Aga aitas küll sama hästi kui konjak!
Nojah, aga Spartakas pole kahjuks kellegi kepsutamismuusika - Zavoodis oleks tahtnud küll kilekoti pähe tõmmata juba. Keegi hea inimene võiks kodanik K. korrale kutsuda - tema tegevus hakkab vaikselt kompromiteerivaks muutuma. Või peaks kah I.P. kõrvale kiibitsema ja bäkki laulma minema äkki? Või parem kohe soolot? Karjäärivõimalus missugune!

Muude asjade kohta oleks praegu ka palju kirjutada, aga need ei ole tegelikult head asjad, mida heietada. Tunnen ennast millegipärast süüdi, aga ei tea, kas peaks. Päris paha ma enda arvates nüüd ka olnud ei ole, aga lõpmatult hea haldjas jälle ei suuda olla.
Ma siiski loodan, et mul õnnestub üksi ka oma elu kuidagi korrastada, et mul ei ole selleks teist inimest (kedagi korrastajat) vaja. Ja ausus on kindlasti parem kui oportunistlik käitumine.
Nii lähedase tandemi tarvis on kindlasti isiklikus plaanis rohkem areneda vaja. Tahaksin üksi ka sama tugev olla. Ma saan ju üksi sama hästi hakkama, onju? Ja üksiolemisel on ju ka palju plusse, kas pole? Jee!