Sel aastal jõudsin R.-i talispartakiaadile kole hilja. Mu uisud, mis eelmisest aastast L.-i käes olid, polnud veel kohale jõudnud ja pärast selgus, et sel aastal nad ei tulegi. Ah, igatsen neid juba! Aga no vähemasti käterätik, mille ma samuti aasta eest sauna eesruumi rippuma unustasin, ootas mind truult ja võidunult täpselt sealsamas.

Oo, armas bloogikiibitseja, ma arvan, et mul on mingid hiromantilised võimed. Vaatasime New Yorgi pilte. Küll ma olen tark! Mõned asjad on muidugi ka nii ilmsed ja inimesed ei peagi pirni süttimiseks midagi ütlema. Naljakas on ka.