Ärkasin kell 8:32, mis on mu unegraafikut arvestades hirmus tähelepanuväärne. Nägin imelikku und.
Pidin lennukiga sõitma kusagile, ei mäleta kuhu, aga ümberistumisega Šotimaal (ausõna, ma ei tea, miks just seal, ma pole Šotimaal kunagi käinud) ja selle lennuvahetusega läks kuidagi kiireks ja rabistamiseks, mistõtu sattusin valesse kohta. Ana oli ka lennukis, ka valesti. Lennuk oli selline suur hämar saal, toolid olid reas nagu kontserdisaalis. Kõik otsisid paremat kohta. Maandudes selgus, et olen ikka kusagil Briti saartel, et polegi õigesse kohta jõudnud.
Lennujaamas eskalaatoril oli mingi blond piduliku soengu ja helerohelise hõljuva kostüümi ja šlehviga tädi, kelle dokumendilt lugesin neiupõlvenime ja raalisin selle järgi välja, et see on Reine Elisabethi atašee. Järgmisel hetkel istusime juba selle atašee ja reine'i endaga (teate küll, see belglane, kellel on omanimeline konkurss - ühel aastal viiul, siis klaver ja siis laul - mu meelest peaks ta küll juba ammu surnd olema, aga no...) kohvikus ja ma sain nende söögist osa. Väga maitsev oli. Midagi krõbedat ja magusat ja siis juustu (jah, umbes nagu krõmpsuvad pannkoogid murakamoosi ja toorjuustuga, ma arvan).
Pärast ekslesin võõras linnas, aga see polnud õudne ega frustreeriv, vaid kuidagi turvaline. T. van E. ainult süüdistas mind jälle kanapeasuses, et olin valesse kohta jõudnud. Mina siis seletasin ja tõestasin talle piletikontsu pealt, et seekord ma tõesti ise ei susserdanud, et mulle ANTIGI lennujaamas valed piletid.
Unenägu tundus tähelepanuväärne veel selle poolest, et seal vilksatas T. van E. Tavaliselt ma teda unes ei näe. See on nüüd vist täna teine kord alles. Enamasti näen ma igasugu muid inimesi, vahel neid, keda ma päriselus ei tunne ja siis on pärast kuidagi imelik - ei saa aru, miks need inimesed su unedes õieti kooserdavad, mis neil sinna õigupoolest asja on.
Ükskord aastaid tagasi nägin unes, et mu lemmikmees (s.o M.-i termin :) käis tüdrukuga, kellega ma päriselus puutusin kokku, aga keda ma tegelikult ei tundnud, isegi nime ei teadnud. Mõtlesin veel, et mis kuradi õigusega käib see tüdruk minu unes minu lemmikmehega. Ja umbes aasta pärast nad hakkasid päriselus ka sebima ja ma olin sunnitud selle tüdrukuga lähemalt tuttavaks saama.
Muidu ma suurt midagi ette ei näe, unenäod on mul hirmus realistlikud ja igavad, ei jää peaaegu kunagi meelde, ealeski pole seal midagi mõistatuslikku ega liiga absurdset mu meelest, kõik on peaaegu nagu päriselus. Hea, kui mõni kribul sümbol on. Aga noh, aitäh sellegi eest!
Pidin lennukiga sõitma kusagile, ei mäleta kuhu, aga ümberistumisega Šotimaal (ausõna, ma ei tea, miks just seal, ma pole Šotimaal kunagi käinud) ja selle lennuvahetusega läks kuidagi kiireks ja rabistamiseks, mistõtu sattusin valesse kohta. Ana oli ka lennukis, ka valesti. Lennuk oli selline suur hämar saal, toolid olid reas nagu kontserdisaalis. Kõik otsisid paremat kohta. Maandudes selgus, et olen ikka kusagil Briti saartel, et polegi õigesse kohta jõudnud.
Lennujaamas eskalaatoril oli mingi blond piduliku soengu ja helerohelise hõljuva kostüümi ja šlehviga tädi, kelle dokumendilt lugesin neiupõlvenime ja raalisin selle järgi välja, et see on Reine Elisabethi atašee. Järgmisel hetkel istusime juba selle atašee ja reine'i endaga (teate küll, see belglane, kellel on omanimeline konkurss - ühel aastal viiul, siis klaver ja siis laul - mu meelest peaks ta küll juba ammu surnd olema, aga no...) kohvikus ja ma sain nende söögist osa. Väga maitsev oli. Midagi krõbedat ja magusat ja siis juustu (jah, umbes nagu krõmpsuvad pannkoogid murakamoosi ja toorjuustuga, ma arvan).
Pärast ekslesin võõras linnas, aga see polnud õudne ega frustreeriv, vaid kuidagi turvaline. T. van E. ainult süüdistas mind jälle kanapeasuses, et olin valesse kohta jõudnud. Mina siis seletasin ja tõestasin talle piletikontsu pealt, et seekord ma tõesti ise ei susserdanud, et mulle ANTIGI lennujaamas valed piletid.
Unenägu tundus tähelepanuväärne veel selle poolest, et seal vilksatas T. van E. Tavaliselt ma teda unes ei näe. See on nüüd vist täna teine kord alles. Enamasti näen ma igasugu muid inimesi, vahel neid, keda ma päriselus ei tunne ja siis on pärast kuidagi imelik - ei saa aru, miks need inimesed su unedes õieti kooserdavad, mis neil sinna õigupoolest asja on.
Ükskord aastaid tagasi nägin unes, et mu lemmikmees (s.o M.-i termin :) käis tüdrukuga, kellega ma päriselus puutusin kokku, aga keda ma tegelikult ei tundnud, isegi nime ei teadnud. Mõtlesin veel, et mis kuradi õigusega käib see tüdruk minu unes minu lemmikmehega. Ja umbes aasta pärast nad hakkasid päriselus ka sebima ja ma olin sunnitud selle tüdrukuga lähemalt tuttavaks saama.
Muidu ma suurt midagi ette ei näe, unenäod on mul hirmus realistlikud ja igavad, ei jää peaaegu kunagi meelde, ealeski pole seal midagi mõistatuslikku ega liiga absurdset mu meelest, kõik on peaaegu nagu päriselus. Hea, kui mõni kribul sümbol on. Aga noh, aitäh sellegi eest!

0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home