T.I.A.

Te ei tea, kuidas mind frustreerib see, et ma pean kôike kuidagi telegrammistiilis kirjutama. Tahaks laterdada, aga internet on siin nii kallis ja nii aeglane, et mul on varsti varbaküüned ka ära näritud, ilma et ma midagi asjalikku oleksin saanud kirja panna ja ära saata. Ja kôige viimasemal hetkel, just siis, kui ma olen parajasti 'envoyer' nuppu vajutamas, on kogu linn plaksti pime. Ilgelt pônev!

Püüan ikka rahulikuks jääda. Viimasel ajal on T.I.A. juba mu mantraks saanud . Seda sobib siin ka peaaegu igas olukorras öelda, isegi siis, kui varbaküüned on ka juba ära näritud. Selle lause ôppisin ära lennujaama ooteruumis, kui pagas ei tulnud ega tulnud ja see tähendab - This is Africa.