Jeesus kyll!

Käisime katoliku kirikus lingalakeelsel missal. Väga naljakas oli. Missa algas valgetes hõlstides preestritearmee sissetantsuga koori saatel. Umbes kümme inimest, sedasi hoogsalt, sambarütmis. Kõige esimese käes oli rist, teiste käes mingid oda moodi asjandused ja viiruk ning need, kellel parajasti midagi käes polnud, hõljutasid siis käsi sedasi veidralt muusika taktis.
Mind pani imestama, et nad olid kirikusse võimenduse ja elektrikitarri tarinud, mistõttu kõik see meenutaski rohkem popmuusikakontserti kui jumalateenistust. Preestrid ja co olid justkui esitantsijad ja koor kargles ja plaksutas sealsamas k6rval eksalteerunult käsi ning inimesed kirikus samamoodi. Me püüdsime siis ka plaksutada nii nagu nemad, aga pidevalt läks sassi, sest rütm oli liiga keeruline.
Kirik oli äärmiselt belgia kirik – punastest tellistest ka – aga ootuspärast katoliku nänni ja kulda oli justkui vähevõitu. Ainult see, teate küll, see ee... traditsiooniline asjandus.... heinte sees... jeesukse sõim ja Maarja ja Joosep, lolli näoga lammas, kõvera kepiga mees - nagu ikka – need olid nad mässinud kulla ja karra ja vilkuvate diskotulede sisse ning paigutanud kenasti bananier’de alla. Comme il faut! Disotuled ja värvimuusika osutusid hiljem hirmus vajalikuks - see oli siis, kui nad valguse ära kustutasid, käed üles tõstsid ja täiest kõrist kiljuma ja huilgama hakkasid.

Tekstist ma muidugi aru ei saand, ainult seda panin tähele, kuidas preester referendumist rääkides justkui pisut endast välja läks ja ilmselget rahulolematust üles näitas. Poole peal tundus, et me Carolinaga oleme nende jaoks samasugune atraktsioon nagu nemad meie jaoks. Inimesed vaatasid kuidagi uudishimulikult. Yks väike umbes viieaastane tüdruk täispuhutava jõuluvanaga keeras ennast eespingis lausa ümber ja muudkui jõllitas meid ammulisui. Aga tema vähemalt ei hakanud nutma nagu need kaks mudilast, kelle ma eelmisel nädalal yhes kylas oma kahvatu olekuga kogemata poolsurnuks ehmatasin.

Tegelikult mulle kangesti meeldis seal. Polnud selliseid valevagasid n2gusid, k6ik olid r66msad ja elasid kaasa. Ma ei saa aru, miks jumalateenistus peakski s6uke synge saladuslik v2rk olema. Ja oelge, miks popkontserdi vorm siis sobima ei peaks. Aga no mis 6iendaja mina siin olen, ma pole ristitudki...