J6ulud Kinshasas

Eile sai siis j2lle yle hulga aja h2sti syya. Magustoitu ja veintsi ka.

Istusime seitsmekesi suure laua ymber - portugallane, rootslane, sakslane, prantslane, kreeklane, kambodzalane ja eestlane - ja igayks r22kis, kuidas neil seal j6ulude pidamine ja uue aasta vastuv6tmine k2ib. Prantslane ytles, et tema pole viimased kaheksa aastat j6ulu ja uue aasta paiku kodus olnudki, ja et nigu ei m2letagi eriti, et kysigu me parem, kuidas Georgias v6i Ukrainas j6ule peetakse. Kreeklane lausus, et tema on samamoodi k6ik need aastad jooksus olnud ja sel korral saabub uus aasta talle lennukis, teel Tel Avivi, aga et muidu syyakse Kreekas 25. detsembril kala ja minnakse 6htul diskoteeki. Rootslane r22kis, kuidas kell kolm j22b kogu riik laksti seisma, v6tab pudelist oma halvaksl2inud kala v2lja ja vaatab telekast Disney tegelastega j6ulusaadet. Et portugalis syyakse ka kala, tellisin solidaarsuse m6ttes tilapia meunier` moodi, kastme ja kartulipudruga. Toit oli nii hea, et pidin otsad andma.

P2rast s6i rootslane k6igi shokolaadimagustoidu ylej22gid nahka (et kirikus oli o:ine missa ainult ladina- ja prantsusekeelne, lykkasime selle atraktsiooni yhe pa2eva v6rra edasi) ja l2ksime igayks oma hotellituppa.

Teel jagas kambodzalane t2navalastele autoaknast kingitusi, mis oli nii armas mu meelest. V2ike kook ja mahl ja bon noel. M6ned lapsed t2nasid kenasti ja viisakalt. Ja siis oli seal karkude ja yhe jalaga poiss, kes seisis v2rava najal ja sellele tahtis kambodzalane ilmtingimata ka kooki anda, aga kui autoga l2hemale s6itsime, siis tormas kole riiakas puberteetikute kamp kohe ligi ja kukkus h2sti agressiivselt kooke ja mahlu n6utama - nad l2ksid omavahel l6plikult kaklema ka veel - kakskymmend k2tt pisteti autoaknast sisse ja kyhveldati kingitused tasku. Ja kambodzalane jagas k6ik kuuskymmend lahkelt 2ra, aga p2rast oli neil neid siiski puudu. Ja sellelt karguga poisilt kahmati ikkagi kook ja mahl k2est 2ra. Kambodzalane kannatas kyll naeratades viis minutit, aga oli l6puks sunnitud autoakna kinni kruvima.

Mul ei l2he see pilt enam meelest 2ra.

Hotellis l2ksin oma roosasse salle de baini, lasin vanni sooja vett t2is ja m6nulesin seal 6ndsalt. Kaifisin seda tunnet, et t2na 6htul ei pea midagi tegema. Et v6ib lesida ja m6telda. Nii hea oli olla.

Saatsin paar s6numit - selgub, et mul on toakaaslase kandidaate nyyd tervelt kaks - ja m6tlsin, et v6ibolla ma olengi paari p2eva p2rast valmis oma hiigelvoodiga tuba kellegagi jagama. Argentiinlase Anaga n2iteks. Meil oli nii tore. Ta on 53-aastane, n2eb v2lja nagu 32 ja k2itub nagu 23. Ja samas on temas olemas see miski, mis mind m6nede vanemate naiste puhul k2rbsepaberina ligi t6mbab - see, mis paneb neid m6nikord haruharva sulle telefonis ma fille ytlema, midagi, mida ma tahan alati uuesti kogeda. Ei tea, kas ma kunagi saangi sellest asjast lahti?

Nii et polegi nii kurb ja yksildane nagu ma kartsin. Aga ma igatsen ikka.