Tore! Nüüd on siis kuupäevad õnneks sellised, et ma ei tunne ennast saboteerijana. Ainuke probleem on selles, et pean ennast jälle harjutama mõttega, et need õudsed rahvariided tuleb siiski selga ajada ja ... oi, ma parem perverssusteni ei laskuks... Aga põhiline on ju inimesi mitte alt vedada, eksole?
Mis katsumustesse ja vastutusrikastesse ettevõtmistesse puutub, siis vähemalt on mul söögiisu seekord alles jäänud. Selline rõõmustav muutus siis...