esmaspäev, november 21, 2005

Sport lahutab ja muusika liidab

Need on muidugi kellegi teise toostist pärist sõnad, kõlavad võibolla pisut banaalselt, eriti kui teil endal parasjagu seda tunnet peal ei ole, mis mind hetkel rõõmustab, aga mu meelest see tõesti ongi nii.
Koorikontserdil pidin väga üllatuma. S.-i on ikka liiga vara veel maha kanda. Kui oluline hetk käes on, siis ta teeb tõesti muusikat. Ma mõistan nüüd ka, et igasugune fiiling läheb proovis kaotsi, kui keegi oma partii pidevalt ära on unustanud. Olulisemale ei saa ju keskenduda, kui vundament on viltu.
Ma poleks nii head kontserti unes ka osanud karta. Päris kahju on tagantjärele, et ühtegi tuttavat sinna ei kutsunud. Lihtsalt ei julgenud - nii masendav ja lootusetu tundus kogu eelnev prooviperiood. No paar üksikut norimiskohta kontserdil vist oli, aga see pole kõneväärtki, sest siis loeb tegelikult ainult see, kas muusika oli või ei olnud. Ja seekord oli. S.-i šampuseklaasi-kõne puudutas mind tegelikult ka väga. Enesekriitilika teeb alati relvituks. Keegi pole nagunii täiuslik, vahel lihtsalt inimesed ei suuda paremini teha, ent neid ei pea sellepärast kohe hukka mõistma. Nagu mina siiani vist mõttes olen teinud.
Pidu oli väga lahe. Hõbehäälne pikk tenor kehastus vahepeal Elviseks. Vaatasin, et ta näeb musta parukaga kohe täitsa usutavalt lahe välja ja oo, see hääleväristamine ja muu oli täiesti kirjeldamatu. Z. astus oma lugudega üles - täielik artist! Ja ansambel Kuuba! Ja see N.-i kreeka tants, mida ma esimest korda tantsisin vist Camerataga esimeses laululaagris oma esimesel hooajal.
A. juures aftekal laulsime mitu tundi ja mina sain üle kümne aasta jälle viiulit näppida - väga erutav oli, hästi veider tunne muidugi ka. Vasaku käe sõrmed on kõik ära unustanud, aga no võibolla ma kunagi... annan endale andeks, et ...
Inimeste pärast on mul ka hea meel - peaaegu et ei saa aru, kust see tunne tuleb. Selline heldimus juskui. No ma olen seal kooris vist juba liiga kaua laulnud - kokku neli hooaega, vahelduva eduga. Üldse näib mulle, et kõik nad on nii andekad ja tõeline õnn on nendega koos olla ja musitseerida.
Eile oli igatahes väga õnnelik päev. Ma olen endaga ülimalt rahul.

Aa, ja kontserdi tipphetk oli mu meelest ikkagi see "Aa rannal kohvi keidetti ja sulatetti voida!" Mida oligi arvata.