Ma arvan, et te'i kujuta ettegi, kui elevil ja segaduses ma praegu olen. Nii palju erinevaid põntse viimaste päevade jooksul paneb pea ikka pööraselt ringi käima ja südame põksuma. Kõik on muidugi väga tore, ainult et ma kardan natuke neljapäeva ja Maestrot. Ja laupäeva kardan ma ka.

Tuleb ennast jälle kõvasti kokku võtta, mis muud.

Palun öelge, et ma suudan seda! On ju? Peaasi, et hääl ära ei lähe. Huuh! Peab ikka tõesti meega teed ja küüslauku näost sisse ajama... Paanika!

Ainult kaks viimase nädala joovastavalt ilusat sündmust suudavad mind veel natuke vee peal hoida.

Nii. Ja homme kiiremas korras nakkushaiguste kabinetti kollapalaviku ja malaaria vastu vaktsineerima!