Jee!

Minu vastutus on tänaseks vähemalt purgis. Küll on tore, kui asjaosalisel personalil parasjagu pohmelli pole ja kui nad muidu ka lahked ja toredad on ja ikka natuke vaeva ka viitsivad näha. Maestro vist juba põhimõtteliselt kääre ja liimi ja nokitsemist ei armastanud... Te ei kujuta ettegi, milline hingeõnnistus on paljalt teadmine, et ma tema nägu enam kunagi nägema ei pea!

Nii hea ja kerge on olla. Ükskõik, milline see lõpptulemus ka ei oleks.