Hääleväänamisest

Meie hääleseadja on täielik võlur. Või ongi minu hääleulatus peaaegu kolm oktavit? Do-dieesist ülemise si-ni. Päris kobe. Küll ma olen tore!

Hääleseadja puhul tahtsin veel öelda, et ta oskab inimeste ja kellaajaga nii kenasti arvestada. Üleeile pani ta meid tagurpidi tooli peale istuma ja lubas pea vastu tooli seljatoele asetatud käsi panna ja sedasi poolmagades laulda.
Tal on ka komme inimesi pidevalt kiita. Ja kiitusega on nii, et see paneb muudkui rohkem ja rohkem püüdma. Kui keegi kogu aeg vingub ja blokeerib ning korrutab, kuidas nii ei tohi ja 'issand jumal, teil on ju suu kinni ja kael krampis, misse sis olgu', siis on üsna suur tõenäosus seda isiklikult võtta (isegi siis, kui sul endal parajasti kõik perfektne on) ja paljalt vihast ja trotsist ei tulegi midagi välja.
Kui ta näeb, et keegi tõesti ei saa aru, kuidas peab, siis tormab ta kohe appi. Eile soprani spetsiaalproovis tegi ta mul suu hambaarsti osavusega lahti. Ma vist pole madalatel sagedustel harjunud väga lahtise suuga laulma... Ja täna hakkas ta ühel noormehel bassi häälerühmast kaela masseerima ja see poiss laulis kohe klõpsti terve tooni võrra madalamale.