Kollase liblika kodu

Hommikul Pärnust kaasahaaratud märkmepaberiplokile midagi mõttetut kritseldades avastasin, et see polegi tühi. Keegi oli sinna mu armsa ema käekirjaga kirjutanud Koduse sibulasupi retsepti ja muuhulgas ka järgmise lause: "Õpi minevikust!".
Mul hakkas seda lugedes nii hea. Tundub, et mind pole ikka päris omapäi jäetud.
Järelevaatajad pole küll ammu ühendust võtnud. Silvat nägin viimati oma lõpuaktusel... Vaike-tädile pole ma ise ikka veel tagasi helistanud. Ja sinna suure kuuse alla, kollase liblika koju peaks vist korra jälle rehitsema minema. Või ma'i teagi - äkki peaks selle asemel hoopis mere äärde minema? Naiste plaažile. Paremale poole teed. Punase pingi äärde. Sinna mu väike roheline plastmassreha kunagi kaotsi läks.