Kell on 16:50, nüüd maanteeinfot

Ma olen ammu tahtnud mainida, et mu nädalavahetusi lõbustab nüüd R., kelle rõõmsalt reibas hääl viimasel ajal raadiost kostma on hakanud. R. mängib ettenähtud nõmedate pleilistide vahele julgelt napakat muusikat. Eile kuulsin näiteks üht Amanda Leari lugu, mis on meil kollektiivis juba nagu siseringinali ja eelmisel nädalavahetusel mängis ta Fixi 'Grammofoni'. Ja üldiselt ma'i teagi, miks see nii on, aga tema häälega lausutult ei kõla isegi selline lause nagu "Müüa viiese seeria BMW valuvelg koos kummiga," nii okseleajavalt nagu nad tavaliselt minu jaoks kõlavad, need sellised kuulutused ja muu raadiosaast. Ja olgem ausad, "Kell on 16:50, nüüd maanteeinfot" näib niimoodi peaaegu et julgustav ja armas. Tõenäoliselt sellepärast, et ma tean, et ta ei mõtle seda tõsiselt, et ta lihtsalt teeb puldi taga tööd ja irvitab omaette. Ja sellepärast olid S. ja co mu meelest pisut ülekohtused, kui nad teda mingi kogemata eetrisselastud Dagö loo pärast nöökisid.