Täna olen bussiga ikka tõelise Eesti-tuuri läbi teinud - sõitsin Pärnust Tallinna, kuhu mind eile tööintervjuule kutsuti, ja siis bussiga Tartusse. Äärmiselt tüütu, aga midagi pole teha. Tallinna jõudes pidin veel A. korteris riideid vahetama, et vestlusel viisakam välja näha. Päris veider oli sedasi kontsadega mööda linna kakerdada, hea, et ma ise ennast ei näinud, oleksin vist eelarvamusest nina kirtsutanud... Aga vestlus läks üldjoontes ilusti. Mind küsitles noor suuuuurte silmadega hästi armas tütarlaps, kes rääkis eesti keelt kerge ja meeldiva aktsendiga, nii et mulle tundus, et päris tore oleks sellise ülemusega koos töötada. Mitte nagu pensionieelikust E., kelle meelest peahoones - valgete puhaste sammaste vahel, kujutage ette - on ülim pühadusetõotus juunikuumuses ilma sukkpüksteta arvuti taga vokaalide formante mõõta. Ja kes pealegi parandab teie isiklikes elektronkirjades kirjavigu, niimoodi nõudlikult kaagutades, üle teie õla.

Homme algavad siis esimesed erialased loengud: majandus- tehnika- ja õiguskeele tõlked. Olen kergelt uudishimulik ja põnevil, aga kardan, et see kujuneb tüütumaks kui varasemad tõlkeloengud. Ma ei saa ju midagi teha, et mulle meeldiks ilukirjandus kõige rohkem, aga selle tõlkimist otseselt keegi ei õpeta. Ja ma siiralt loodan, et homme on internetis juba avatud need ained, kuhu mina registreeruma pean, muidu muutub see ootamine lihtsalt tüütuks ja tähtaeg on ka ju varsti juba möödas...