Kodu!

Ma arvan, armas bloogikiibitseja, et teil võiks minu pärast siiralt hea meel olla - mul hakkab nüüd oktoobrikuust alates olema päris oma kodu. Jagatud, muidugimõista, aga ikkagi. Minu meelest praegu midagi paremat olla ei saagi. Täitsa lõpp.

Kodu asub tänaval, mille nimi mõnedes indoeuroopa keeltes (nagu taani ja hollandi, näiteks) kõlab pisut ropult, kuid mis sellest - aadressi ei pea ju iga kord ümbrikule kirjutama, eksole? Aga tore on see, et mu kodutee saab olema täitsa kena ja see on mu meelest väga oluline, sest mul on kalduvus kõndides asju selgeks mõelda, ja kui autod sõidavad liiga lähedal, siis ma ei kuule hästi oma mõtteid ja võin muutuda närviliseks.