Töine päev

Töötasin täna kuidagi rõõmuga. Kõik edenes kenasti, mitte nagu eile, kus ma pool andmefailist õhtuks mingil müstilisel kombel ära suutsin kaotada. Kokkasin kenasti, kuigi see võttis nii palju aega, et Thomm pidi enne kodust ära minema, kui kogu see krempel ahjus valmis sai.

Ja siis istusin üksi diivanil, sõin ja mõtlesin, et olen endaga täiesti rahul. Hea oli jälle omaette olla. Püüdsin selgusele jõuda, mida ma siis tegelikult kardan - kas üksiolemise, kasutuolemise või mittehakkamasaamise tunnet -, ja ei saanud enam aru.