Kibestumus

Appi, kuidas mulle ei meeldi olla see oosteuropese meisje. Thomm ütleb, et see on mu enda kompleks ja osaliselt see kindlasti ongi nii, aga ma leian, et igasugused uitzendburod ja muud taolised institutsioonid oma ohtra paberimajandusega ainult süvendavad sellist tunnet. Mida rohkem ma siin suhtlen inimestega, kes pole Thommi sõbrad, seda rohkem ma idaeuroopapõlgusega kokku puutun. Ja see on nii ahistav. Naljakas, et varem ma arvasin, et see on mingi belglaste pärisosa, sest Hollandis polnud ma taolist suhtumist kohanud, aga Belgias olin ma ju üksi. Mul ei lähe siiani meelest inimeste näod, kui ma ütlesin, et ma olen eestlane, ja eriti, kui jutu sees tuli välja, et mul on juhtumisi "lääneeurooplasest" sõps. Enamasti öeldi siis kulme kergitades 'intéressant' ja pandi suu klõpsti kinni. Väga konkreetne sotsiaalne sahtel, ühesõnaga - encore une!
Ma arvan, et järgmine kord, kui ma oma päritolu täpsustama pean, on mõttekas öelda lihtsalt, et ma olen idaeurooplane. See säästab neid mõtlemast.
PS! Vabandan ühtlasi juba ette inimeste ees, kelle tundeid ma oma kibestunud-rassistlike mõtetega solvanud olen.